-
-
Kuna eesti alad olid killustunud kujunesid välja põhimurded. Kirjakeel puudus.
-
Toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest.
-
Suurte muutuste periood eesti keele kujunemises.
-
Eesti keel muutus madala staatusega keeleks, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Kirjakeel puudus.
-
"Liivimaa kroonikad", teos on küll ladinakeelne, kuid siiski esineb eesti keelseid kohanimesid ja lausekatkendeid.
-
Esimesed eesti keelsed tekstid olid kirja pandud saksa pastorite poolt, selle pärast nimetatakse seda ajajärku kirikukeele ajajärguks.
-
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus, mis leiti 1929 aastal ühe teose kaane täitematerjali hulgast. -
Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel, tekkisid juurde ülemsaksakeel ja rootsi keel. Loodi eesti kirjakeel.
-
Heinrich Stahli põhja-eesti keelne grammatika raamat. -
Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika raamat. -
Ilmus arvatavasti Forseliuse aabits. Forseliuse kirjaviis põhjustas keelevaidlusi, mis tipnesid piiblikonverentsil 1686. a Liepas (Lätis) ja 1687. a Pilistveres. Raamatu esmatrükist pole ühtegi eksemplari seni leitud.
-
Kindla kuju võttis eesti kirjakeel.
-
Saksa keel domineeris, rootsi keele kasutus kahanes ja oluliseks muutus vene keel. Eesti keel ikka alamklassi keel. Hakkas ilmuma eesti keelsed kirjandust.
-
Tõlkemuganduslikud teosed said eestlastele oluliseks lugemisvaraks. Palju õppetliku ja noomiva sisuga juturaamatuid, millest jutte ka rahva suulissse jutuvarasse võeti.
-
1739.aastal ilmus esimene eestikeelne täispiibel . Piibli olemasolu aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas rahva silmaringi. Piibel oli oluline keele mõjutaja. Piibli tõlkimine oli oluline, sest rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara. Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas. Piibel oli põhjaeesti keskmurdes. -
Võttis kasutusele eesti keelde õ tähe, mis oli sealt varem puudunud.
-
Estofiilidest saksa pastorite hulka kuuluv uue kirjaviisi alusepanija. Tema eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt eeskätt kirikukirjanduse edendamiseks ja selle paremaks levimiseks rahva seas.
-
Rikastas arsti- ja loodusteaduse sõnavara. Kreutswald arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletamise teel. Tõi käibele naissugu märkina na- liite.
-
Koostas eesti-saksa sõnaraamatu, mis ilmus 1869. Tema sõnaraamat oli üli põhjalik. Ta avaldas ka saksakeelse eesti keele grammatika raamatu ning kirjutas ka uurimuse võru keele kohta.
-
O.W.Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala.Leht (1821-1823 ja 1825). Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara.
-
Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas ja arenes raamatukultuur.
-
Enamus toimetusi muudeti venekeelseks, kujunes välja vene,saksa ja eesti kolmkeelsus ning vene keel oli kõige kõrgema staatusega.
-
Täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehituse kohta. Kasutusel on umbes 50 Aaviku loodud sõna.
-
1918.aastal ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat, mille koostas ja vaatas läbi Eesti Kirjanduse Selts. -
Eesti keel muutus ansaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Kirjakeele haridus muutus kohustuslikuks.
-
Vene keele kasutuse järsk tõus ja kujunesid välja erinevad keelkonnad. Murded hääbusid, välja arvatud Võrumaal ja saartel.
-
-
1960.aastal moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK). Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused koondati raamatusse "Kirjakeele teataja 1979-1983". -
Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb tähtsaks inglise keel ja ka soome keel.
-
Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2013
