-
Eesti keele murrete väljakujunemine. Tekkis õ täht ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel.
-
Seda keeleperioodi seostatakse praeguse keele väljakujunemisega. Hariduse, asjaajamise ja vaimulikuks keeleks oli ladina keel. Kõrgemad seisused olid saksakeelsed, madalamad eestikeelsed. Põhiosa rahvast on kirjaoskamatud. Perioodi lõpus toimub luterliku kultuuri populariseerumine.
-
Eesti alade minek Rootsi alla. Saksa keele kõrval saab ametikeeleks ka rootsi keel. Tekivad esimesed eestikeelsed kirjalikud tekstid. Perioodi lõpus tekib eestikeelne algharidus. 1739 ilmub esimene eestikeelne Piibel.
-
Rootsi võim asendub vene võimuga.
Saksaeesti keeles suureneb originaal tekstide arv. Esimesed eestikeelsed ilmalikud tekstid. -
Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg. Põhjaeestikeelse kirjanduse väljakujunemine. Sellised tegelased nagu Jakobson, Jannsen, Peterson ja Hurt. Kujuneb välja eestikeelne kultuurielu. Tekib oma rahvuse tunne.
-
Püüded nii eestlasi kui sakslasi venestada. Vene impeeriumi seisuseühiskonna lagunemine. Suurem osa avalikust elust muudetakse venekeelseks. Senine saksastumise ideeal muutub eestlaseks jäämise ideaaliga. Tekib järjekindel ja teadlik keelehoole.
-
Esimese Eesti Vabariigi teke. Ühiskonnas saavad keskseks eestlased ja eesti keel. Põhjaeesti murretel põhinev eesti keel on riigikeel.
-
Nõukogude okupatsioonist taasiseseisvumiseni. Eesti rahvuspilt muutub tohutult - 1/3 populatsioonist on välismaalased. Suur osa riigikeelest on muutunud kas kakskeelseks või vene keelseks. Väheneb teiste keelte oskus peale vene keele. Ideaaliks jääb eestlasena säilimine.
-
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Eesti keele taastamine riigikeeleks. Ühiskonna sisenemine globaliseeruvasse maailma ja meediaühiskonda. Bilingvism ehk kakskeelsus saab inimestele normaalseks seisundiks. Eesti keele prestiiž ja vajalikkus vähenevad.