• 1200

    Esimene periood

    Eesti keele murrete väljakujunemine. Tekkis õ täht ning kujunes välja kaks eesti keele kuju: lõunaeesti ja põhjaeesti keel.
  • Period: 1200 to 1550

    Teine periood

    Seda keeleperioodi seostatakse praeguse keele väljakujunemisega. Hariduse, asjaajamise ja vaimulikuks keeleks oli ladina keel. Kõrgemad seisused olid saksakeelsed, madalamad eestikeelsed. Põhiosa rahvast on kirjaoskamatud. Perioodi lõpus toimub luterliku kultuuri populariseerumine.
  • Period: 1550 to

    Kolmas periood

    Eesti alade minek Rootsi alla. Saksa keele kõrval saab ametikeeleks ka rootsi keel. Tekivad esimesed eestikeelsed kirjalikud tekstid. Perioodi lõpus tekib eestikeelne algharidus. 1739 ilmub esimene eestikeelne Piibel.
  • Period: to

    Neljas periood

    Rootsi võim asendub vene võimuga.
    Saksaeesti keeles suureneb originaal tekstide arv. Esimesed eestikeelsed ilmalikud tekstid.
  • Period: to

    Viies periood

    Eestlaste rahvuslik ärkamisaeg. Põhjaeestikeelse kirjanduse väljakujunemine. Sellised tegelased nagu Jakobson, Jannsen, Peterson ja Hurt. Kujuneb välja eestikeelne kultuurielu. Tekib oma rahvuse tunne.
  • Period: to

    Kuues periood

    Püüded nii eestlasi kui sakslasi venestada. Vene impeeriumi seisuseühiskonna lagunemine. Suurem osa avalikust elust muudetakse venekeelseks. Senine saksastumise ideeal muutub eestlaseks jäämise ideaaliga. Tekib järjekindel ja teadlik keelehoole.
  • Period: to

    Seitsmes periood

    Esimese Eesti Vabariigi teke. Ühiskonnas saavad keskseks eestlased ja eesti keel. Põhjaeesti murretel põhinev eesti keel on riigikeel.
  • Period: to

    Kaheksas periood

    Nõukogude okupatsioonist taasiseseisvumiseni. Eesti rahvuspilt muutub tohutult - 1/3 populatsioonist on välismaalased. Suur osa riigikeelest on muutunud kas kakskeelseks või vene keelseks. Väheneb teiste keelte oskus peale vene keele. Ideaaliks jääb eestlasena säilimine.
  • Üheksas periood

    Eesti Vabariigi taasiseseisvumine. Eesti keele taastamine riigikeeleks. Ühiskonna sisenemine globaliseeruvasse maailma ja meediaühiskonda. Bilingvism ehk kakskeelsus saab inimestele normaalseks seisundiks. Eesti keele prestiiž ja vajalikkus vähenevad.