Eesti keele lugu

Eesti keele kujunemise algus

Period: 500 BCE to 1 CE

Vanaeesti keel

Period: 1 CE to 1200

Muinasaeg

Period: 1 CE to 1200

Eesti aladel oli eesti keel ainuke suhtluskeel. Eesti ala oli administratiivselt killustunud ja kujunesid põhimurded. Kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil.

Murrangueesti keel

Period: 1200 to 1700

Orduaeg

Period: 1200 to 1550

Muistse vabadusvõitluse järel tekis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi Eesti alal madala staatusega keeleks, kõneles lihtrahvas. Ametlik suhtlus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur suuline, kirjakeel puudus.

Esimesed eestikeelsed kirjapanekud

Period: 1224 to 1241

"Liivimaa kroonika" eestikeelsed kohanimed ja isikunimed: Odenpe (Otepää), Sadegerwe (Saadjärve), Lembitus (Lembitu), Wottele (Vootele), Meme (Meeme)
Taani hindamisraamatu eestikeelsed kohanimed: Peskulae (Pääsküla), Hirwae (Iru), Ketherae (Kehra), Hakriz (Hageri)

Eesti kirjakeele algusaeg 16. saj

Period: 1500 to 1599

Kirikukeele ajajärk. Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Kirjakeel kujunes välja Põhja-Eestis (tallinna kirjakeel) ja Lõuna-Eestis (tartu kirjakeel)

Esimene osaliselt säilinud eestikeelnde raamat

1535

Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus

Rootsi aeg

Period: 1550 to 1700

Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti osaliselt ja hiljem pärast tervikuna Rootsi kuningriiki. Eesti keel ikka alamklassi keel. Alamsaksa keele kõrvale ülemsaksa piiblikeel. Administratsiooni keel oli rootsi keel. Ladina keel kahanes. Linnad mitmekesised, maapiirkonnad eestikeelsed. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi eesti kirjakeel.

Alamsaksa keele mõjud

Period: 1600 to 1680

Tänu saksa keelele on eesti kirjakeelde tulnud alamsaksa keelest rohkesti kultuursõnavara: hariduse, kulinaaria, riietuse, põllu- ja käsitöö ning usundiga seotud sõnu.

Murranguline 17. sajand eesti kirjakeele ajaloos

Period: 1600 to 1680

Heinrich Stahli panus - tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Stahli keelekasutus sai kaasaegsetele eeskujuks.

Esimesed eesti keele grammatikad (Põhja-Eesti)

1637

Heinrich Stahli põhjaeestikeelne "Anführung zu der Esthnischen Sprach"("Juhatus eesti keele juurde")

Esimesed eesti keele grammatikad(Lõuna-Eesti)

1648

Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" ("Grammatilised vaatlused eesti keelest")

Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis

1680

Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamisega koos välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi.

Misjonilingvistika

Period: 1680 to 1700

Mijonilingvistika - usutekstide tõlkimine ja jumalasõna kohalikule rahvale vahendamist silmas pidades ning arendades kirjakeelt ja grammatikat

Uuseesti keel

Period: 1700 to 2021

Mõisaaeg

Period: 1700 to 1860

Eesti ala liitmine Vene tsaaririigiga. Balti erikord - kujunes baltisaksa mõisaühiskonna hiilgeaeg. Saksa keel domineeris, rootsi keel taandus, ametlik keel vene keel. Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Baltisakslate eesti keele oskus paranes. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul taandus, asendus riimiline rahvalaul.

18. sajand kui eestikeelse ilukirjanduse algus

Period: 1700 to 1799

1. sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid 18. sajandi jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig won Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.

Ilmus esimene eestikeelne täispiibel

1739

See on Eesti kultuuriloos kui ka kirjakeele ajaloos väga oluline teos, sest levis rahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel.

Otto Wilhelm Masing

Period: 1763 to 1832

Oli püüdnud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Õnnestunud ettepanekuna võttis Masing eesti keele õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud.

Muutused 19. sajandil

Period: 1800 to 1860

Kirjakeele kasutusala laienes, lisandus uusi tekstiliik ja autoreid. Estofiilsed baltisakslased andsid välja populaarteaduslikku kirjandust. Ühtse eesti kirjakeele poole püüdlemine.

Eduard Ahrens

Period: 1803 to 1863

Estofiilne saksa pastor, kes pani aluse uuele kirjaviisile. Tema põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes"("Tallinna murde eesti keele grammatika") on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele õpetus, millel on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Ta lähtus soome-keelest, mitte saksa-ladina eeskujust. Tema grammatika näitematerjal võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdekoguks.

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Period: 1803 to 1882

"Kalevipoja" autor. Polnud keeleteadlane, aga sai uue kirjaviisi propageerijaks, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastajaks. Tema arvates pidi kirjakeel olema rahvapärane, kuid vaba kitsastest murdelisustest. Pooldas (n)ik-liidet ja us-liidet.

Ferdinand Johann Wiedermann

Period: 1805 to 1887

Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. Alates 1861. aastast pühendus eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869. aastal ilmus tema "Estnisch-deutsches Wörterbuch" ("Eesti-saksa sõnaraamat")

Marahwa Näddala-Leht

Period: 1821 to 1825

Masingu olulisim eestikeelne väljaanne. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara.

Ärkamisaeg

Period: 1860 to 1880

Saksa keel püsis asjaajamis- ja kultuurkeelena. Vene keele asend ebamäärane. Eesti keel alamklassi keel. Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Kasvas kakskeelsus eestlaste ja baltisakslaste seas. Paljud harinud eestlased saksastusid.

Johannes Aavik

Period: 1880 to 1973

Tähtis eesti keele uuendaja. Kirjutas "Keeleuuenduste äärmised võimalused", mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõtteid. Selles lähtub Aavik ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Ta soovitas sõnavara esmajoones laenate sugluskeelest soome keelest, vajadusel teistest Euroopa keeltest. Ta lõi uusi tuletisi ja kunstlikke sõnatüvesid. Täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehitusest.

Venestusaeg

Period: 1880 to 1920

Administratsiooni keel oli vene keel. Kujunes kolmkeelsus - eesti, saksa, vene. Asjaajamine, haridus ja teadus vene keeles. Baltisakslased arendasid oma kultuuri ja ühistegevusi saksa keele, eestlased eesti keeles. Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjanuds jäi mitmekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.

Esimene õigekeelsussõnaraamat

1918

Ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat, "Eesti keele õigekirjutuse.sõnaraamat", mida oli koostatud rühmatööna aastatel 1910-1918. Käsikiri arutati põhjalikult läbi Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul.

Eesti aeg

Period: 1920 to 1944

Eestikeelse ülikooli loomise algus. Eesti keel oli ametlik keel Eesti vabariigi territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtus kahanes. Kakskeelsus baltisakslaste seas kasvas, eestlaste seas kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes. Kujunes eesti erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakeele haridus muutus kohustuslikuks.

Normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides

1927

Alates 1927. aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt.

Nõukogude aeg

Period: 1944 to 1990

Vene keele järsk tõus. Paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseks või venekeelseks. Pidevalt kasvas venekeelsete sisserännanute hulk. Rahvustevaheline kirjakeel oli vene keel, mida õpetati teisest klassist. Eestlase omandasi vene keelt suhtluskeele tasemel. Kujunesid keelekeskkonnad. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid.

Kirjakeel nõukogude perioodil

Period: 1944 to 1990

Kiiresti muutus sõnavara: tollased muutused kajastasid ideoloogilist pääret, mille käigus tulid koos uute mõistetega kasutusele vene-eeskujulised sõnad. Ettevõtete ja organisatsioonide nimed nõukogustati. Eesti keel kui riigi keel kaotas paljud kasutusvaldkonnad, asutuste asjaajamiskeeleks sai üha rohkem vene keel, eesti keele seisund halvenes. Läbi nõukogude aja suudeti varem keeleteaduse vallas saavutatut hoida ja edasi arendada.

Üleilmastumise aeg

Period: 1990 to 2021

Eesti keel oli ametlik keel. Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati. Eesti vene elanikkond muutub kakskeelseks. Eestlase noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Inglise ja soome keele oskus tõuseb. Eesti keel võetakse kasutusele uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat.

Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis

Period: 1990 to 2021

Võrokeste, mulkide ja kihnlaste identiteedi tugevnemine on viinud uute murdeliste kirjakeelevariantide tekkimiseni. Tekkinud on täiesti uus allkeel, internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. Alates 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus ja inglise keele laenusõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt, originaalkujuna või mugandatult.

Emakeele Seltsi keeletoimkond

Period: 1993 to 2021

Olulisim keelekorraldus instant, kes otsustab normingumuutusi. Aktiivselt arendatakse omakeelset oskussõnavara, tegeldakse keelenõustamise ja keelehoiakute kujundamisega. Tegeldakse keeletehnoloogiaga. On loodud rohkesti eestikeelseid kasutajaliideseid ning eesti keelde on tõlgitud laiatarbetarkvara. Tegeldakse eestikeelse kõnetuvastuse, dialoogsüsteemide, elektrooniliste tekstikorpuste ja sõnastike loomisega. Keeletehnoloogia arendamine kuulub riikliku prioriteetsete valdkondade hulka.