-
-
-
Eesti aladel oli eesti keel ainuke suhtluskeel. Eesti ala oli administratiivselt killustunud ja kujunesid põhimurded. Kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil.
-
-
Muistse vabadusvõitluse järel tekis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi Eesti alal madala staatusega keeleks, kõneles lihtrahvas. Ametlik suhtlus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur suuline, kirjakeel puudus.
-
"Liivimaa kroonika" eestikeelsed kohanimed ja isikunimed: Odenpe (Otepää), Sadegerwe (Saadjärve), Lembitus (Lembitu), Wottele (Vootele), Meme (Meeme)
Taani hindamisraamatu eestikeelsed kohanimed: Peskulae (Pääsküla), Hirwae (Iru), Ketherae (Kehra), Hakriz (Hageri) -
Kirikukeele ajajärk. Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Kirjakeel kujunes välja Põhja-Eestis (tallinna kirjakeel) ja Lõuna-Eestis (tartu kirjakeel)
-
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus
-
Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti osaliselt ja hiljem pärast tervikuna Rootsi kuningriiki. Eesti keel ikka alamklassi keel. Alamsaksa keele kõrvale ülemsaksa piiblikeel. Administratsiooni keel oli rootsi keel. Ladina keel kahanes. Linnad mitmekesised, maapiirkonnad eestikeelsed. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi eesti kirjakeel.
-
Tänu saksa keelele on eesti kirjakeelde tulnud alamsaksa keelest rohkesti kultuursõnavara: hariduse, kulinaaria, riietuse, põllu- ja käsitöö ning usundiga seotud sõnu.
-
Heinrich Stahli panus - tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Stahli keelekasutus sai kaasaegsetele eeskujuks.
-
Heinrich Stahli põhjaeestikeelne "Anführung zu der Esthnischen Sprach"("Juhatus eesti keele juurde")
-
Johannes Gutslaffi "Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" ("Grammatilised vaatlused eesti keelest")
-
Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamisega koos välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi.
-
Mijonilingvistika - usutekstide tõlkimine ja jumalasõna kohalikule rahvale vahendamist silmas pidades ning arendades kirjakeelt ja grammatikat
-
-
Eesti ala liitmine Vene tsaaririigiga. Balti erikord - kujunes baltisaksa mõisaühiskonna hiilgeaeg. Saksa keel domineeris, rootsi keel taandus, ametlik keel vene keel. Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Baltisakslate eesti keele oskus paranes. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul taandus, asendus riimiline rahvalaul.
-
- sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid 18. sajandi jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig won Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
-
See on Eesti kultuuriloos kui ka kirjakeele ajaloos väga oluline teos, sest levis rahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel.
-
Oli püüdnud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Õnnestunud ettepanekuna võttis Masing eesti keele õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud.
-
Kirjakeele kasutusala laienes, lisandus uusi tekstiliik ja autoreid. Estofiilsed baltisakslased andsid välja populaarteaduslikku kirjandust. Ühtse eesti kirjakeele poole püüdlemine.
-
Estofiilne saksa pastor, kes pani aluse uuele kirjaviisile. Tema põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes"("Tallinna murde eesti keele grammatika") on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele õpetus, millel on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Ta lähtus soome-keelest, mitte saksa-ladina eeskujust. Tema grammatika näitematerjal võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdekoguks.
-
"Kalevipoja" autor. Polnud keeleteadlane, aga sai uue kirjaviisi propageerijaks, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastajaks. Tema arvates pidi kirjakeel olema rahvapärane, kuid vaba kitsastest murdelisustest. Pooldas (n)ik-liidet ja us-liidet.
-
Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. Alates 1861. aastast pühendus eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869. aastal ilmus tema "Estnisch-deutsches Wörterbuch" ("Eesti-saksa sõnaraamat")
-
Masingu olulisim eestikeelne väljaanne. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara.
-
Saksa keel püsis asjaajamis- ja kultuurkeelena. Vene keele asend ebamäärane. Eesti keel alamklassi keel. Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Kasvas kakskeelsus eestlaste ja baltisakslaste seas. Paljud harinud eestlased saksastusid.
-
Tähtis eesti keele uuendaja. Kirjutas "Keeleuuenduste äärmised võimalused", mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõtteid. Selles lähtub Aavik ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Ta soovitas sõnavara esmajoones laenate sugluskeelest soome keelest, vajadusel teistest Euroopa keeltest. Ta lõi uusi tuletisi ja kunstlikke sõnatüvesid. Täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehitusest.
-
Administratsiooni keel oli vene keel. Kujunes kolmkeelsus - eesti, saksa, vene. Asjaajamine, haridus ja teadus vene keeles. Baltisakslased arendasid oma kultuuri ja ühistegevusi saksa keele, eestlased eesti keeles. Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjanuds jäi mitmekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
-
Ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat, "Eesti keele õigekirjutuse.sõnaraamat", mida oli koostatud rühmatööna aastatel 1910-1918. Käsikiri arutati põhjalikult läbi Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul.
-
Eestikeelse ülikooli loomise algus. Eesti keel oli ametlik keel Eesti vabariigi territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtus kahanes. Kakskeelsus baltisakslaste seas kasvas, eestlaste seas kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes. Kujunes eesti erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakeele haridus muutus kohustuslikuks.
-
Alates 1927. aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt.
-
Vene keele järsk tõus. Paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseks või venekeelseks. Pidevalt kasvas venekeelsete sisserännanute hulk. Rahvustevaheline kirjakeel oli vene keel, mida õpetati teisest klassist. Eestlase omandasi vene keelt suhtluskeele tasemel. Kujunesid keelekeskkonnad. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid.
-
Kiiresti muutus sõnavara: tollased muutused kajastasid ideoloogilist pääret, mille käigus tulid koos uute mõistetega kasutusele vene-eeskujulised sõnad. Ettevõtete ja organisatsioonide nimed nõukogustati. Eesti keel kui riigi keel kaotas paljud kasutusvaldkonnad, asutuste asjaajamiskeeleks sai üha rohkem vene keel, eesti keele seisund halvenes. Läbi nõukogude aja suudeti varem keeleteaduse vallas saavutatut hoida ja edasi arendada.
-
Eesti keel oli ametlik keel. Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati. Eesti vene elanikkond muutub kakskeelseks. Eestlase noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Inglise ja soome keele oskus tõuseb. Eesti keel võetakse kasutusele uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat.
-
Võrokeste, mulkide ja kihnlaste identiteedi tugevnemine on viinud uute murdeliste kirjakeelevariantide tekkimiseni. Tekkinud on täiesti uus allkeel, internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. Alates 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus ja inglise keele laenusõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt, originaalkujuna või mugandatult.
-
Olulisim keelekorraldus instant, kes otsustab normingumuutusi. Aktiivselt arendatakse omakeelset oskussõnavara, tegeldakse keelenõustamise ja keelehoiakute kujundamisega. Tegeldakse keeletehnoloogiaga. On loodud rohkesti eestikeelseid kasutajaliideseid ning eesti keelde on tõlgitud laiatarbetarkvara. Tegeldakse eestikeelse kõnetuvastuse, dialoogsüsteemide, elektrooniliste tekstikorpuste ja sõnastike loomisega. Keeletehnoloogia arendamine kuulub riikliku prioriteetsete valdkondade hulka.