-
Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest.
-
Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel.Eesti ala oli administratiivselt killustunud ja kujunesid välja eesti keele põhimurded. Kultuur põhines suulisel traditsioonil.
-
See ajajärk tõi kaasa väga palju keelemuutusi.Selle perioodi lõpuks oli eesti keel juba üldjoontes sarnane tänapäeva eesti keelega.
-
Muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusutati. Suheldi rohkem alamsaksa keele ja kirjalik tegevus ladina keeles.
-
Häälikumuutused, mille tagajärjel kadus kahesilbiliste ja pikemate sõnade lõpust täishäälik. Selle tagajärjel tekkisid eesti keelde konsonandiga lõppevad ühesilbilise tüvega tegusõnad.
-
Raamatu on kirjutanud tõenäoliselt Tallinna Niguliste kiriku jutlustaja Wanradt ja tõlkinud kirik jutlustaja Koell. Raamatust on säilinud ainult 11 katkendlikku lehekülge.
-
Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi eesti kirjakeel.
-
Ta on kirja pannud 39 jutlust. Jutlustes leidub viiteid ja kommentaare omaaegsetele Tallinna oludele. Mülleri keelekasutus on kujundlik ja rikas.
-
Beng Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamise idee käigus välja uue, varasemast kergemini loetava kirja viisi.
-
Uuseesti keele perioodil on toimunud taas vähem muutusi.
-
Eesti ala liitus Vene tsaaririigi koosseisuga. Ametliku keele saksa keele kõrvale tõusis vene keel. Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust.
-
- sajandi võib lugeda eestikeelse perioodika alguseks.1766-1767 ilmus Põltsamaal 41 numbrit eestikeelset nädalakirja.
-
Salomo Heinrich Vestring kirjutas esimese käsikirjalise sõnaraamatu. Tegemist on põhjaliku ja hästi süstematiseeritud sõnavarakoguga. Selles on üle 8000 eestikeelse sõna.
-
Tollased raamatud kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga.
-
"Lühike sissejuhatus eesti keelde" koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega. Grammatika pöörab suurt tähelepanu käänd- japöördsõnade vormistiku esitamisel, tuues välja sarnaselt muutuvaid sõnatüüpe.
-
Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunesid välja tänapäeva eesti keele põhijooned ja eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest.
-
(1763-1832) Püüdis oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta. Masing võttis eesti keelde õ-hääliku kasutusele.
-
Ta oli uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. Tema arvates pidi kirjakeel olema küll rahvapärane, kuid vaba kitsastest murdelisustest. Kreutzwald arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastastades keelt tuletamise teel.
-
1821-1823 ja 1825. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uutsõnavara.
-
Saadi aru, et tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse. Soome keeles oli selline häälduspärane kirjaviis olemas, siis esitas soomlane Adolf Ivar Arwidsson ettepaneku võtta see eesti kirjaviisi kujundamisel eeskujuks.
-
Saksa keel püsis asjaajamis- ja kultuurkeelena, vene keele asend oli ebamääraneja eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel. Sel perioodil kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas ja arenes raamatukultuur.
-
Alates 1861. aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869. aastal ilmus tema "Estnisch-deutsches Wörtebuch. Wiedemanni sõnaraamat on ülimalt põhjalik sõnavara kogu, mis sisaldab umbes 50 000 eestikeelset sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähendusseletustega.
-
Uus kirjaviis muutus sajandi lõpuks üldkasutavaks.
-
Uus kirjaviis tekkis alles 1870. aastatel, kui Eesti Kirjameeste Selt otsustas hakata seda oma välajaannetes kasutama.
-
Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
-
Muuk pidas tätsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundmusi. Tema kirjutatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat" oli väga populaarne. Ja " Eesti keeleõpetus" ilmus ka lühem väljaanne koolidele.
-
Tema artiklis "Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest", kus ta lähtub keelest kui elusorganismist, mis areneb ise, egaei pea õigeks selle järsku ja radikaalset muutumist.
-
Algas eestikeelse ülikooli loomisegaja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks. Saksa ja eriti vene keele osatähtsus kahanes. Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks.
-
Olulisim teos, mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõtted, on tema "Keeleuuendus äärmised võimalused". Tema arust on keel instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist.
-
Seda perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus: paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseks või venekeelseks. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid.
-
Eesti taasiseseisvus ja eesti keel sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel.
