Eesti keele lugu

By K_Aasoja
  • Period: 9000 BCE to 1200

    Muinasaeg

    Perioodile iseloomulikku:
    Muinasaeg oli eesti keele esimene sotsioperiood. Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Keelekontaktid esinesid piirialadel seoses kaubanduse ja sõjandusega. Eesti ala oli administratiivselt killustunud ja kujunesid välja eesti keele põhimurded. Kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil.
  • Period: 500 to 1200

    Vanaeesti keel

    Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest.
    Märksõnad:
    ei ole säilinud kirjalikke allikaid, õ-hääliku tekkimine, kujunesid välja kolm olulist murderühma (liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti); kt muutus,;pts-i muutus
  • Period: 1200 to

    Eesti keele kujunemine

  • Period: 1200 to

    Murrangueesti keel

    Murrangueesti ajajärk tõi kaasa väga palju keelemuutusi. Selle perioodi lõpuks oli eesti keel juba üldjoontes sarnane tänapäeva eesti keelega. Murranguperioodil toimus mitmeid häälikumuutusi, nt lõpukadu ja sisekadu, mis omakorda põhjustasid suuri muutusi eesti keele grammatikas: muutus käänkondade süsteem ning kadusid mitmed tunnused ja lõpud
    Tähtsamad keelemuutused:
    n-i kadu; vältevahendus; sisekadu; lõpukadu; de-mitmus; kaasaütlev
  • Period: 1200 to 1550

    Orduaeg

    Muistne vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi Eesti alal madala staatusega keeleks, mida kõneles lihtrahvas, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus.
  • Period: 1224 to 1227

    Esimesed eestikeelsed kohanimed ja lausekatkendid

    Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud "Liivimaa kroonikas", mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid.
    Lisaks nendele onkorrnikas nmitusada Eesti koha- ja isikunime, nt Odnepe `Otepää`, Sadegerwe `Saadjärve`, Lembitus `Lembitu` jne. Eestikeelseid sõnavorme on kroonikas vähe, nt maia`maja, väe kogunemiskoht`, malewa`sõjavägi` jne.
  • 1241

    Teine 13. sajandist pärinev allikas

    Teine 13. sajandist pärinev allikas on Taani hindamisraamat, mis hõlmab maavaldussuhete registrit ning sisaldab nt selliseid kohanimesid nagu Peskulae `Pääsküla`, Hirwae ´Iru`, Ketherae `Kehra`. Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest on säilinud tänapäevani. Raamat on eriti väärtuslik, kuna sisaldab kohanimede koosseisus kirja pandud maastikusõnu, nagu mägi, aru ja laid; looma- ja taimenimetusi, nagu härg, põder ja koer; ning eluviisi kirjeldavaid sõnu, nagu pere ja vald.
  • 1535

    Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat

    Esimene osaliselt säilinud raamat on Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus.
  • Period: 1550 to

    Rootsi aeg

    Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikunaRootsi kuningriigi koosseisu. Eesti keel oli endiselt alamklassi keel. Alamsaksa keele kõrvale kerkis piiblikeelena ülemsaksa keel ja administratsiooni keelena rootsi keel. Ladina keele osatähtsus kahanes. Linnad olid mitmekeelsed, maapirkonnad eestikeelsed. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi eesti kirjakeel.

  • Kirikukeele ajajärk

    Vanimad säilinud eestikeesed tekstid on seotud luterliku reformatsiooni levikuga. Need on tõlkelised usutekstid, mille kirjapanijad olid sakslastest pastorid. Sellepärast nim. eesti kirjakeele varasemat arengujärku kirikukeele ajajärguks. Kirjakeelt asendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus.

  • Eesti kirjakeele algusaeg 16. sajandil

    Eesti kirjakeel kujunes algusest peale välja kahes piirkondlikus variandis: Lõuna-Eestis tartu kirjakeel ja Põhja-Eestis tallinna kirjakeel. Vana lõunaeesti kirjakeelt on peetud rahva hulgas käibel olnud keelekujule lähemaks kui põhjaeesti kirjakeelt, mis oli mõnevõrra saksapärasem.
  • Period: to

    Misjonilingvistika

    Suures osas on misjonilingvistika seotud kristluse ja selle levitamisega. Nimelt olid just kristlased paljudel juhtudel need, kes on esimesena mingi keelega põhjalikult tegelenud, seda uurinud ja kirja pannud esimesed grammatikad, tõlked ja tekstid, kõik selleks, et oma usku paremini edasi anda.
  • Period: to

    Heinrich Stahl

    Teda peetakse 17. sajandi mõjukaimaks kujundajaks ja varasema ebaühtlase kirjaviisi fikseerijaks. Tema panus oli eelkäijate omast suurem tänu sellele, et tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Stahli keelekasutus sai kaasaaegsetele eeskujuks.
  • Period: to

    Esimesed eesti keele grammatikad ja alamsaksa keele mõju

    Ilmusid esimesed eesti keele grammatikad: 1637 Heinrich Stahlilt, 1648 Johannes Gutslaffilt, 1660 Heinrich Gösekenilt, 1693 Johann Hornungilt.
    Eesti kirjakeelde on tulnud alamsaksa keelsest rohkesti kultuurisõnavara: hariduse, kulinaaria, riietuse, põllu- ja käsitöö ning usundiga seotud sõnu.

  • Vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis

    Suur pööre eesti kirjakeele kujundamises juhtus kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamisega koos välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi.
    Forseliuse süsteem lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest.
  • Period: to

    Uuseesti keel

    Uuseesti keele perioodil on toimunud vähem muutusi. Selle aja alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal. Tänu sellele võttis kindla kuju eesti kirjakeel.
    Tähtsamad keelemuutused sel ajaperioodil:
    maks-vorm; i-ülivõrre, olev, osaliselt kaasaütleva käände väljakujunemine
  • Period: to

    Mõisaaeg

    Algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Seda perioodi iseloomustab Balti erikord, saksa keel domineeris, rootsi keel taandus ametliku keelena käibelt, riigiteenistuses muutus oluliseks vene keel. Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel, baltisakslaste eesti keele oskus paranes. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Vaimuliku keel kõrvale tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul taandus ja asendus riimilise rahvalauluga.

  • Eestikeelse täispiibli ilmumine (selle tähtsus rahva jaoks)

    See on nii Eesti kultuuriloos kui ka kirjakeele ajaloos väga oluline teos, sest see levis rahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel.
    Eestikeelse piibli olemasolu aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avaldas rahva silmaringi.
  • Period: to

    Otto Wilhelm Masing

    Ta oli väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat. Ta võttis eesti keele õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala-Leht (1821-1823 ja 1825). Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara, nt laensõnad opera `ooper`, oksjon, magister jne.

  • Eestikeelse ilukirjanduse algus

    1. sajandi jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
  • Period: to

    19. sajand - olulisemad muutused sel sajandil

    1. sajandil kirjakeele kasutusala laienes, lisandus uusi tekstiliike ja sajandi teisel poolel ka eestlastest autoreid. Ilmus nii õpetlikku jutukirjandust kui ka kalendreid, perioodikat ja õppekirjandust. Ühtse eesti kirjakeele poole püüdlemine.
  • Period: to

    Eduard Ahrens kui uue kirjaviisi alusepanija

    Tema põhjaeesti keele grammatika "Tallinna murde eesti keele grammatika" on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele õpetus, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Ahrensi eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt eeskätt kirikukirjanduse edendamiseks ja selle laiemaks levimiseks rahva seas.
  • Period: to

    Friedrich Reinhold Kreutzwald

    Aja jooksul sai temast uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. Kreutzwald arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laenutüvesid ja rikastades keelt tuletistega. Ta tõi käibele naissugu märkiva na-liite (kuningana, keisrina)
  • Period: to

    Ferdinand Johann Wiedemann

    Ta oli esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogu keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. Wiedemanni sõnaraamat ("Eesti-saksa sõnaraamat") on aluseks olnud Eesti murdematerjali kogumisel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses.
  • Period: to

    Ärkamisaeg

    Sel perioodil kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Kasvas ka kakskeelsus nii. eestlaste kui ka baltisakslaste seas. Paljud haridust saanud eestlased saksastusid.
  • Period: to

    Venestusaeg

    Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolme kohaliku keele - vene, saksa ja eesti - kolmekeelsus. Ametliku keelena oli kõrgeim staatus vene keelel, baltisakslased arendasid oma kultuuri ja ühistegevust saksa keeles, eestlased eesti keeles. Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
  • Period: to

    Johannes Aavik kui sõnavara uuendaja

    Ta pidas oluliseks, et uudiskeelendeis oleks kasutatud vaid selliseid häälikuid jahäälikuühendeid, mis on olemas keele enese sõnades. Aavik moodustas elu jooksul umbes 300 tehistüve, millest tänapäeva kirjakeeles on kasutusel umbes 50.

  • Esimene õigekeelsussõnaraamat

    1. aastal ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat".
  • Period: to

    Eesti aeg

    Algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Saksa ja eriti vene keele osatähtsus kahanes. Kakskeelsus baltisakslaste hulgas kasvas, eestlaste hulgas hakkas kahanema. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes. Kujunesid välja eesti keele erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikuks elus üldiseks.
  • Period: to

    Kirjakeele areng nõukogude perioodi algul

    Kõige kiiremini muutus sõnavara: tollased muutused kajastasid ideoloogilist pööret, mille käigus tulid koos uute mõistetega kasutusele vene-eeskujulised sõnad, nt agipunkt, lööktööline, kultuurimaja, rahvavaenlane jne.

  • Normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides

  • Period: to

    Nõukogude aeg

    Paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseks või venekeelseks. Rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel. Eestlased omandasid vene keele vähemalt suhtluskeele tasemel. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid, v.a Võrumaal ja saartel.
  • Period: to

    Üleilmastumise aeg

    Eesti keelest sai EV ainus ametlik riigikeel. Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati, kuid igapäevaelus kasutatakse jätkuvalt ka vene keelt. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel ning Tallinnas ja kuurortlinnades ka soome keel. Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat.
  • Period: to

    Emakeele Seltsi keeletoimkond

    Eestis on mõistetud ühtse kirjakeele kasutamise ja säilitamise vajadust. Aktiivselt arendatakse omakeelset oskussõnavara, tegeldakse keelenõustamise ja keelehoiakute kujundamisega.

  • Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis

    Tekkinud on täiesti uus allkeel, internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud.