-
Ladina keelne,üksikud eestikeelsed sõnad
-
220 sõna,usulik
-
Keelerikas kasutus, 341-leheküljelin ekäsikiri
-
Esimene eesti keele grammatika
-
Kasutas vanakirjaviisi
-
Keelevaidlused vana kirjaviisi kohta
-
-
Kasutati Forseliuse kirjaviisi.
-
Põhjaeestikeelne
-
Sai aluseks mitmele 18.saj sõnaraamatule
-
-
Trükiti 6015 eksemblari
-
J.H.Rosenplänteri eesvõttel ilmus 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja,mis käsitles kirjanduse,keele,rahvaluule,raamatuloo jm teemasid.
-
Otto Wilhelm Masingu olulisim eestikeelne väljaanne.Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara.
-
Saadi aru,et keelt tuleb kirjutada nii,nagu seda hääldatakse.
-
Viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika,milles on samaaegselt kasutusel uudne käsitluslaad.
-
Esimene uues kirjaviisis raamat.
-
-
-
Rahvuse kujunemise seisukohalt väga tähtis.
-
Ülimalt põhjalik sõnavarakogu,sisaldab umbes 50 000 eestikeelset sõna.
-
Eesti Kirjameeste Selts otsustas hakata oma väljaannetes kasutama uut kirjaviisi.
-
-
-
Tema tõekspidamised: Kirjakeele rahvapärasus,süsteemsus,terminoloogia tähtsus.
Lõi umbes 200 uut sõna. -
Põhjalik ja süsteemse eesti keele käsitlusega,kus tutvustatakse häälikusüsteemi,sõnatuletust,vormiõpetust.
-
Tõstatab teaduslikult kirjaviisi probleemi.
-
Vähenes saksa keele mõju.Lõunaeestikeel jäi tagaplaanile.
-
Tõekspidamised: Sõnavara uuendamise vajalikkus.Keel on instrument,masin,mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist.
Lõi 300 sõna,millest kasutusel on 50. -
Keeleõpetus.
-
Ilmus "Eesti keele Grammatik" järjena..Avaldas suurt mõju edaspidisele grammatikakirjandusele,tegemist oli ka esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega.
-
-
Ta pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi,paludes Eesti Kirjameeste Seltsi keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes.
-
-
-
-
-
Sinna raamatusse on koondatud Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused.
-
-
-
-
