-
Period: Jan 1, 1300 to
Eesti keele areng ja Johannes Voldemar Veski
-
Oct 1, 1300
Esimene kirjasõna
Esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta pärinevad 13.sajandi võõrkeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. -
Usupuhastus
Kirjakeele areng algas tänu reformatsioonile, mis nõudis jumalateenistuse pidamist rahvakeeles. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast. -
Sõnaraamatud ja grammatikad
- koostati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad. Tolleaegne kirja viis oli korrapäratu, sest eesti keelt kirjutati juhuslikus ortograafias.
-
Piibel
Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle tõlgitud piibel mille järgi hakkati õiget eesti keelt õppima. -
Johannes Voldemar Veski
J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks. J. V. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja. -
Uus kirjaviis
Kuusalu kirikuõpetaja ja keeleteadlane Eduard Ahrensi sõnastatud eesti uue kirjaviisi põhimõtteid kasutatakse tänapäevani eesti kirjakeele aluseks. -
Oskuskeel
Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus ja rahvakeelsus. Oskuskeele komisjonide loomine Veski osalusel (matemaatika, zooloogia, geograafia jne). 1920–1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. Tema panust saab mõõta paljude tuhandete keelenditega, mille sekka kuuluvad näiteks sõnad elamu, pühamu, meelas, maak, kivim, tarvik, toimik, uluk, väljak, märkmik, asula, kanala, sidur, uinuti jt. -
Keele kiire areng
Johannes Voldemar Veski juhitud keelekoraldusliikumine oli huvitatud teaduskeele arendamisel ja reeglipärasest kirjakeelest.