-
-
Esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta pärinevad 13.sajandi võõrkeelsetest kroonikatest ja dokumentidest.
-
Kirjakeele areng algas tänu reformatsioonile, mis nõudis jumalateenistuse pidamist rahvakeeles. Vanim teade eestikeelse trükise kohta on pärit 1525. aastast.
-
- koostati esimesed sõnaraamatud ja grammatikad. Tolleaegne kirja viis oli korrapäratu, sest eesti keelt kirjutati juhuslikus ortograafias.
-
Jüri kiriku õpetaja Anton Thor Helle tõlgitud piibel mille järgi hakkati õiget eesti keelt õppima.
-
J. V. Veski on valitud EKS-i ja Emakeele Seltsi auliikmeks, Tartu ülikooli audoktoriks. J. V. Veski oli eesti kirjakeele arendamise keelekorraldusliku suuna rajaja ja olulisim edendaja, arvukate normingute esitaja ja ühtlustaja ning koostöös eriteadlastega suurim oskussõnavara looja.
-
Kuusalu kirikuõpetaja ja keeleteadlane Eduard Ahrensi sõnastatud eesti uue kirjaviisi põhimõtteid kasutatakse tänapäevani eesti kirjakeele aluseks.
-
Tema keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus ja rahvakeelsus. Oskuskeele komisjonide loomine Veski osalusel (matemaatika, zooloogia, geograafia jne). 1920–1940 ilmus Veski osalusel 36 oskussõnastikku. Tema panust saab mõõta paljude tuhandete keelenditega, mille sekka kuuluvad näiteks sõnad elamu, pühamu, meelas, maak, kivim, tarvik, toimik, uluk, väljak, märkmik, asula, kanala, sidur, uinuti jt.
-
Johannes Voldemar Veski juhitud keelekoraldusliikumine oli huvitatud teaduskeele arendamisel ja reeglipärasest kirjakeelest.