-
Eesti keel hakkas kujunema 2000-2500 a. tagasi läänemeresoome algkeelest.
-
Kolm sündmust
Kuni 1200 - vanaeesti keel
1200-1700 - murrangueesti keel
1700-tänapäev uuseesti keel -
Esimene kirjapanek - tänapäev
1535 - Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat.
16.-17. saj - Eesti kirjakeelt iseloomustas ebajärjekindel kirjaviis, vormistik ja lauseehitus.
17. saj. kirjakeel oli eesti kirjakeele arengus murranguline.
17.-18. saj. kirjakeel - 1739 - Eestikeelse täispiibli ilmumine.
18. saj - Eestikeelse ilukirjanduse algusaeg. Kirjanikud : F. Gustav Arvelius, O. REinhold von Holtz ja paljud muud -
Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing Tahtis eestlastele lisamärkide abil keelt hõlpsamini arusaadavaks muuta.
Masinug olulisim väljaanne on Marhwa Näddala-Leht -
Tema grammatika näitematerjali võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdekogus. Ahrensi grammatikal on olnud suur mõju hilisematel keelte õpetustel.
F. R. Kreutzwald - Ta ei olnud keeleteadlane kuid tast sai aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. -
Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult, oli Ferdinand Johann Wiedemann. Alates 1861. aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele.
-
Eesti haritlastele sau sekgejs kirjakeele sõnavaraline piiratus, mistõttu muutus oluliseks kultuurisõnavara arendamine.
Johannes Aavik - Pärast ülikooli lõpetamist esitas ta radikaalse keeleuuendus kava, mis hõlmas nii sõnavara kui ka grammatikat. Aavik propageeris oma uuenduskava paljudes väljaannetes ja esitas hulgaliselt konkreetseid sõnaloendeid. -
Alates 19990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus. Uued inglise laensõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt nii origninaalkujulise tsitaatlaenuna kui ka eesti keelde mugandatud kujul.
Emakeele Seltsi keeletoimkond - Alates 1993. on olulisemaks keelekorralduslikuks instantsiks Emakeele Seltsi keeletoimkond, kes otsustab ka normingumuutusi.
Tänapäeva kirjakeele põhijooned - Tänapäeva kirjakeelt iseloomustab keelekasutuse vabaduse suurenemine. -
enne 1200 - muinasaeg - Eesti keele esimene sotsioperiood.
peale 1200 - orduaeg - Algas 13. saj. Eesti keel jäi madala staatusega keeleks
1600 - rootsi aeg - 16. saj. Eestis reformatsioon
1800 - mõisaaeg - Algas Eesti ala liitmist vene tsaarriigi koosseisu.
1870 - ärkamisaeg - Hakkas tekkima eesti keelne haritlaskond.
1900 - venestusaeg - kestis Eesti iseseivuseni.
1930 - eesti aeg - Loodi ülikool.
1970 - nõukogude aeg - vene keele kasutuse tõus.
2000´- üleilmastumise aeg - Taasiseseisvumine.