-
Period: 100 to Dec 31, 1200
Vanaeesti keel
Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. Vanaeesti keele kohta ei ole säilinud kirjalikke allikaid, seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Üks varasemaid muutusi, mis eristab eesti ja ka liivi keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest, on õ-hääliku tekkimine. -
Period: Jan 1, 1200 to
Murrangueesti keel
Suurte muutuste periood eesti keele kujunemisel algas 13. sajandil pärast Eesti alade vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt ning kestis kuni 18. sajandini, kui Eesti liideti Tsaari-Venemaa koosseisu. Selle perioodi lõpuks oli eesti keel juba üldjoontes sarnane tänapäeva eesti keelega. Sel ajal tekkis ka vältevaheldus ning keelde laenati üle 1000 sõna. -
Jan 1, 1227
Henriku "Liivimaa kroonika"
Henriku Liivimaa kroonika (ld Henrici Chronicon Livoniae), 1224–27 kirjutatud kroonika, mis käsitleb liivlaste, latgalite ja eestlaste ristiusustamist ja võõrvõimudele alistamist umbes 1184–1227; selle ajajärgu Eesti ja Läti ajaloo tähtsaim allikas. Kroonika on ainukene ajalooallikas, mis on säilinud. -
Jan 1, 1241
Taani hindamisraamat ehk Liber Census Daniae
Raamat hõlmab maavalduste registrit ja sisaldab kohanimesid, millest enamus on tänapäevani säilinud. Lisaks sisaldab see ka maastikusõnu, looma- ja taimenimetusi ning eluviisi kirjeldavaid sõnu. -
Jan 1, 1532
Kullamaa Vakuraamat
Käsikiri on 144-leheküljeline ning sisaldab alamsaksa- ja ladinakeelse teksti hulgad mitmeid Eesti kohanimesid ja üksiksõnu. Selle lõpus on kahel leheküljel kaks katoliiklikut palvet, meieisapalve ja Maarja-palve ning usutunnistus. -
Jan 1, 1535
Simon Wandradti ja Johann Koelli luterlik katekismus
Raamat on kirjutatud 1535. aastal ning sellest on säilinud 11 katkendlikku lehekülge.Säilinud tekstikatkendites sisaldub umbes 200 eestikeelset sõna. Kirjaviis on alamsaksapärane. -
Georg Mülleri 39 jutlust
- sajandi põhjaeestilistest allikatest pakuvad tänapäeval väga väärtuslikku materjali Mülleri 39 jutlust. See on mahukas käsikirjaline tekstikogu, mis pakub huvi mitmekülgse temaatika ja paiguti värvika keelekasutusega. Jutluses leidub viiteid ja kommentaare omaaegsetele Tallinna oludele.
-
Juhatus eesti keele juurde
Esimene eesti keele grammatika - Heinrich Stahli põhjaeestikeelne keeleõpetus "Juhatus eesti keele juurde" koos sõnastikuga. Autor on võtnud eeskuju ladina keele grammatikast ning esitanud eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid ja üsna rikkalikke muutumatute sõnade loendeid. -
Grammatilised vaatlused eesti keelest
Teine eesti keele grammatika - Johannes Gutslaffi kirjutatud lõunaeesti keele grammatika. Autor on võtnud eeskuju ladina keele grammatikast ning esitanud eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid ja üsna rikkalikke muutumatute sõnade loendeid. -
Teine põhjaeesti keele grammatika raamat
- aastal ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autor on Heinrich Göseken. Selles on juba põhjalikum grammatikukäsitlus ja sõnastik. Gösekeni saksa-ladina-eesti sõnaraamat sisaldab umbes 12 000 eesti sõna. Valdavalt on igapäevase elukorraldusega seotud sõnavara ja küllalt palju leidub ka eksootilist sõnavara.
-
Wastne Testament
- aastal ilmus eesti keele õpetamiseks mõeldud aabist ja töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis. Toimus kaks piiblikonverentsi, kus arutleti kirjaviisi- ja keeleküsimuste üle, ja 1686. aastal ilmus lõunaeestikeelne uus testament "Wastne Testament"
-
Period: to
Uuseesti keel
- aastal ilmus eestikeelne piibel, tänu sellele võttis kindla kuju eesti kirjakeel.Sel perioodil tekkis kaasaütleva käände ja muud suuremad keelemuutused uusaja eesti keeles on tekkinud sihiliku keelekorralduse tagajärjel.
-
Kalendriseeria
- sajandi alguses, ilmselt 1719.aastal, hakkas ilmuma esimene eestikeelne kalendriseeria,
-
Eesti-Saksa sõnaraamat
18.sajandi esimesel poolel tehti ka olulist sõnaraamatutööd. 1730.aastatel valmis Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline "Lexicon Esthonico Germanicum", mis sai aluseks mitmele 18.sajandi sõnaraamatule. Sõnaraamat sisaldab üle 8000 eestikeelse sõna. -
Lühike sissejuhatus eesti keelde
1732,aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega. Grammatika pöörab suurt tähelepanu käänd- ja pöördsõnade vormistiku esitamisele, tuues välja sarnaselt muutuvaid sõnatüüpe. Eesmärk on olnud kirjakeele mõningane ühtlustamine ning sobivate vormide esiletoomine. -
"Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna"
1739.aastal ilmuski trükist esimene eestikeelne täispiibel. See on nii Eesti kultuuriloos kui ka kirjakeele ajaloos väga oluline teos, sest levis rahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18.sajandi vältel. Piiblit trükiti Tallinnas 6015 eksamplari. -
Üks Kaunis Jutto- ja Öppetuse-ramat
Õpetliku sisuga jutukirjanduse näiteks on ka F.G.Arveliuse valdavalt tõlkemuganduslik , milles leidub ka mõni algupärane lugu. Raamat on õpetlik ja manitsev, sisaldades lugusid maailmaruumist, maaharimisest ja karjakasvatusest ning õppimise kasulikkusest. -
Eesti keele õpetus mõlema peamurde jaoks
A.W.Hupeli keelealane peateos on tema grammatika, esimese trükk 1780, teine, täiendatud trükk 1818. Tegemist on 18.sajandi mahukaima keeleõpetusega, mis sisaldab nii põhja- kui ka lõunaeesti keele grammatika ja sõnavara. -
Marahwa Näddala-Leht
O.W. Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala-Leht. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara, näiteks laensõnad ooper, magister, oksjon, uued liitsõnad astronoom, juveliir, eelarvamus, poleemika, uimasus, ülesanne. -
Tallinna murde eesti keele grammatika
Eduard Ahrens on saksa pastorite hulka kuulunud estofiil, kes pani aluse uuele kirjaviisile. Selles teoses on käsitlusel juba uudne käsitluslaad ning esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid Soome keelest. -
Toomas Westen, Lapo rahwa usoärataja Norra maal
Uus kirjaviis leidis teiste pastorite seas ägedat vastuseisu, mistõttu esimene uues kirjaviisis raamat ilmus alles 1844.aastal. Selleks oli Jõelähtme pastori G.H.Schüdlöffeli vagajutt. -
.Kreutzwaldi väljaanded ainsad uues kirjaviisis ilmunud trükiteoses
Rahvusliku liikumise üheks osaks sai ühtse kirjakeele kujundamine ning uue kirjaviisi juurutamine, mida on oluliselt mõjutanud F.R.Kreutzwaldi hoiakud ja keelekasutus. Ehhki Kreutzwald polnud keeleteadlande, sai temast aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. -
Period: to
Rahvusliku liikumise kõrgaeg
Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna kujunemise aeg. Sel ajal jõuti arusaamale, et eesti rahvusliku ühtsuse huviides on arendada kultuurkeelena ühist kirjakeelt. -
Eesti-saksa sõnaraamat
Wiedemanni sõnaraamat on ülimalt põhjalik sõnavarakogu, mis sisaldab umbes 50 000 sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähendusseletustega. Sõnaraamat on aluseks olnud Eesti murdematerjali kogumisel 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. -
Eesti keele Lause-õpetus
Raamatu grammatika avaldas suurt mõju edasisele grammatikakirjandusele, ühtlase oli tegemist esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega. Teose väljaandmisele eelnes põhjalik grammatikasüsteemi läbitöötamine ja terminoloogiatöö. Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud, näiteks ees- ja tagasõna, sisesõna, hüüdsõna; algvõrre, ülivõrre. -
VÕK
-
Johannes Voldermar Veski surm
1873-1968 elas eesti kirjakeele arendamise suurkuju Veski. Tema keelelised tõekspidamised olid keele selgus, reeglipärasus, süsteemsus ja järjekindlus. Veski lõi palju uusi sõnu ning oskus- ja teaduskeele. Loodud sõnade arv on umbes 200. -
Johannes Aaviku surm
1880-1973 elas eesti kirjakeele arendamise suurkuju Johannes Aavik. Tema keelelisel tõekspidamised olid otstarbekohasus, ilu ja omapärasus. Aaviku panu kirjakeele arendamisse oli sõnavara laenamine, lõi uusi tuletisi, kunstikud sõnatüved, täiendus grammatikasse ning näpunäidete jagamine lauseehituse kohta. Loodud sõnade arv on umbes 1100. -
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Tänapäeval on keelekorraldusliku hooldetöö korraldaja Emakeele Seltsi toimkond. Alates 1993.aastast tegutsev keeletoimkond arutab kirjakeele normi ja otsustab normimuutusi. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2006. Järgmine ÕS ilmus 2013.aastal.