-
Muinasajal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Keelekontaktid esinesid seoses kaubanduse ja sõjandusega piirialadel.
-
Eesti keele arengus on 3 perioodi. Sel perioodil tekkis Õ-häälik ja murdelised erinevused suurenesid.
-
See ajajärk tõi kaasa palju muudatusi, perioodi lõpuks oli eesti keel sarnane tänapäeval kõneletavaga. Tekkis vältevaheldus. Sõnade vormimoodustus muutus keerukamaks.
-
Eesti keel jäi madala staatusega keeleks, mida kõneles lihtrahvas. Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles.
-
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab vallutusretket. Teoses on hulgaliselt kohanimesi ja isikunimesi.
-
Säilinud on vaid 11 katkendlikku lehekülge, katekismus on trükitud kahes keeles: alamsaksa ja eesti keeles.
-
Algas kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti Rootsi kuningriigi koosseisu. Eesti keel oli ikka alamklassi keel.
-
Suur osa elanikkonnast olid sakslased ning ka eestlased rääkisid saksa keelt. Kirjakeele algusaegadel oli eesti kirjakeel kõige olulisemad kontaktid alamsaksa keelega.
-
Kirjakeel kujunes välja kahes piirkondlikus variandis: Põhja- ja Lõuna-Eesti kirjakeel. 16.saj esimesest poolest on säilinud Kullamaa vakuraamat, 144-leheküljeline käsikiri, kus lisaks alamsaksa- ja ladinakeelsele tekstile on mõni eestikeelne sõna ja kohanimi.
-
17.saj ilmus Stahli üks esimesi grammatikaid:"Anführung zu der Esthnischen Sprach" 1637. Koos sõnastiku ja Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika"Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam".
-
Tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Tema keelekasutus sai eeskujuks.
-
Bengt Gottfried Forseliuse välja pakutud, varasemast lihtsamini loetav kirjaviis. kasutas kirjaviisi oma aabitsas, mis ilmus u 1685. aastal. Tänu kirjaviisi süsteemsusele ja lihtsusele, tuli see käibele nii põhja- kui ka lõunaeestikeelsetes usutekstides.
-
Raamatukeele traditsiooni jätkasid jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Riedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel. 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid.
-
Kaasaütleva käände väljakujunemine. Keele kasutus muutus ühtlasemaks, sest avaldati täispiibel.
-
Algas Eesti liitmine Vene tsaaririigi koosseisu. Balti erikord, mõisad ja pärisorjus. Saksa keel domineeris, kuid rootsi keele osatähtsus kahanes.
-
Eestikeelse piibli ilmumise tähtsus seisnes: ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas, rikastas kirjakeele sõnavara, eesti kirjakeele staatus paranes.
-
E.Ahrens loodud põhjaeesti keele grammatika ("Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" 1843 ja 1853). Lähtus soome keele eeskujust, tema grammatika näitematerjali võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdeoguks, sellel on olnud suur mõju hilisematel eesti keeleõpetustel.
-
Selle kaudu ilmus eesti keelde uut sõnavara, laensõnad nagu nt opera= 'ooper' ja oksjon. Ka liitsõnad: 'astronoom' ja 'kivisepp'.
-
Ta arendas eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletistega. Tõi kasutusele naissugu märkiva nna-liite (kuninganna, keiserinna).
-
Eesti keel oli endiselt alamklassi keel, kuid siis hakkasid tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Paljud eestlased saksastusid.
-
Tema sõnavarakogu oli äärmiselt põhjalik, mis sisaldab u 50 000 eestikeelset sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähendusseletustega. Esimene profesionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult.
-
teadus ja haridus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolme kohaliku keel- vene, saksa ja eesti-kolmkeelsus.
-
Selles lähtub ta ideest, et keel on instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Soovitas eesti kirjakeelde hulgaliselt varem rahvakeeles olemas olnud sõnu. Täiendas gramatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehituse kohta. Ta esitas programmilise väljenduse lühendamise ahela.
-
Eesti õigekeelsussõnaraamatute ajalugu on 100 aastat pikk.
-
Algas eestikeelse ülikooli loomimine ja eesti keele muutumine ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil.
-
-
Venekeelsete sisserännakute kasv, rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati koolis juba teisest klassist alates. Eestlased omandasid vene keele vähemalt suhtluskeele tasemel.
-
Pärast teist maailmasõda algas Eestis nõukogude periood, mis tõi kaasa vene keele laialdase leviku, nii ideoloogilise surve tõttu kui ka otsekontaktide tulemusena. Säilis emakeelne kooli- ja ülikooliõpetus ning eesti keele prestiiž oli kõrge.1960. moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK).
-
Suurenenud on inglise keele osatähtsus, inglise keelest on saadud palju laensõnu. Tänapäeval mõjutab eesti kirjakeele kujunemist ajakirjandusväljaannete keelekasutus. Meediakeel annab eeskuju, seda jäljendatakse.
-
Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ametlik ja ainus keel.
-
Emakeele Seltsi keeletoimkond, kes otsustab ka normingumuutusi. Muudatusi tehes antakse keelekasutajale rohkem vabadust.