-
Period: 479 BCE to 1200
Eesti keele sotsioperioodid: Muinasaeg
Muinasajal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Keelekontaktid esinesid seoses kaubanduse ja sõjandusega piirialadel. -
Period: 479 BCE to 1200
Vanaeesti keele periood
Eesti keele arengus on 3 perioodi. Sel perioodil tekkis Õ-häälik ja murdelised erinevused suurenesid. -
Period: 1200 to
Murrangueesti keel
See ajajärk tõi kaasa palju muudatusi, perioodi lõpuks oli eesti keel sarnane tänapäeval kõneletavaga. Tekkis vältevaheldus. Sõnade vormimoodustus muutus keerukamaks. -
Period: 1200 to 1550
Orduaeg
Eesti keel jäi madala staatusega keeleks, mida kõneles lihtrahvas. Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. -
Period: 1224 to 1500
Eesti kirjakeele algusaeg: esimesed kirjapanekud.
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab vallutusretket. Teoses on hulgaliselt kohanimesi ja isikunimesi. -
1535
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat
Säilinud on vaid 11 katkendlikku lehekülge, katekismus on trükitud kahes keeles: alamsaksa ja eesti keeles. -
Period: 1550 to
Rootsi aeg
Algas kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti Rootsi kuningriigi koosseisu. Eesti keel oli ikka alamklassi keel. -
Alamsaksa keele mõju
Suur osa elanikkonnast olid sakslased ning ka eestlased rääkisid saksa keelt. Kirjakeele algusaegadel oli eesti kirjakeel kõige olulisemad kontaktid alamsaksa keelega. -
Kirjakeee algusaeg (kirikukeel)
Kirjakeel kujunes välja kahes piirkondlikus variandis: Põhja- ja Lõuna-Eesti kirjakeel. 16.saj esimesest poolest on säilinud Kullamaa vakuraamat, 144-leheküljeline käsikiri, kus lisaks alamsaksa- ja ladinakeelsele tekstile on mõni eestikeelne sõna ja kohanimi. -
Period: to
Esimesed eesti keele grammatikad
17.saj ilmus Stahli üks esimesi grammatikaid:"Anführung zu der Esthnischen Sprach" 1637. Koos sõnastiku ja Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika"Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam". -
Period: to
17. sajandi kirjakeel: Heinrich Stahli panus
Tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Tema keelekasutus sai eeskujuks. -
Period: to
Kaasaütleva käände väljakujunemine.
Bengt Gottfried Forseliuse välja pakutud, varasemast lihtsamini loetav kirjaviis. kasutas kirjaviisi oma aabitsas, mis ilmus u 1685. aastal. Tänu kirjaviisi süsteemsusele ja lihtsusele, tuli see käibele nii põhja- kui ka lõunaeestikeelsetes usutekstides. -
Eestikeelse ilukirjanduse algus
Raamatukeele traditsiooni jätkasid jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Riedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel. 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid. -
Period: to
Uuseesti keele periood
Kaasaütleva käände väljakujunemine. Keele kasutus muutus ühtlasemaks, sest avaldati täispiibel. -
Period: to
Mõisaaeg
Algas Eesti liitmine Vene tsaaririigi koosseisu. Balti erikord, mõisad ja pärisorjus. Saksa keel domineeris, kuid rootsi keele osatähtsus kahanes. -
Eestikeelse täispiibli ilmumine
Eestikeelse piibli ilmumise tähtsus seisnes: ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas, rikastas kirjakeele sõnavara, eesti kirjakeele staatus paranes. -
E. Ahrens kirjaviis
E.Ahrens loodud põhjaeesti keele grammatika ("Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" 1843 ja 1853). Lähtus soome keele eeskujust, tema grammatika näitematerjali võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdeoguks, sellel on olnud suur mõju hilisematel eesti keeleõpetustel. -
Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing
Selle kaudu ilmus eesti keelde uut sõnavara, laensõnad nagu nt opera= 'ooper' ja oksjon. Ka liitsõnad: 'astronoom' ja 'kivisepp'. -
F.R. Kreutzwald kui uue kirjaviisi juurutaja
Ta arendas eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletistega. Tõi kasutusele naissugu märkiva nna-liite (kuninganna, keiserinna). -
Period: to
Ärkamisaeg
Eesti keel oli endiselt alamklassi keel, kuid siis hakkasid tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Paljud eestlased saksastusid. -
Ferdinand Johann Wiedemann
Tema sõnavarakogu oli äärmiselt põhjalik, mis sisaldab u 50 000 eestikeelset sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähendusseletustega. Esimene profesionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. -
Period: to
Venestamis periood
teadus ja haridus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolme kohaliku keel- vene, saksa ja eesti-kolmkeelsus. -
Johannes Aavik
Selles lähtub ta ideest, et keel on instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Soovitas eesti kirjakeelde hulgaliselt varem rahvakeeles olemas olnud sõnu. Täiendas gramatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehituse kohta. Ta esitas programmilise väljenduse lühendamise ahela. -
Esimene õigekeelsussõnaraamat
Eesti õigekeelsussõnaraamatute ajalugu on 100 aastat pikk. -
Period: to
Eesti aeg
Algas eestikeelse ülikooli loomimine ja eesti keele muutumine ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. -
Normitud kirjakeele õpe eesti rahva koolides
-
Period: to
Nõukogude aeg
Venekeelsete sisserännakute kasv, rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati koolis juba teisest klassist alates. Eestlased omandasid vene keele vähemalt suhtluskeele tasemel. -
Kirjakeel nõukogude perioodil
Pärast teist maailmasõda algas Eestis nõukogude periood, mis tõi kaasa vene keele laialdase leviku, nii ideoloogilise surve tõttu kui ka otsekontaktide tulemusena. Säilis emakeelne kooli- ja ülikooliõpetus ning eesti keele prestiiž oli kõrge.1960. moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK). -
Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis
Suurenenud on inglise keele osatähtsus, inglise keelest on saadud palju laensõnu. Tänapäeval mõjutab eesti kirjakeele kujunemist ajakirjandusväljaannete keelekasutus. Meediakeel annab eeskuju, seda jäljendatakse. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ametlik ja ainus keel. -
Period: to
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Emakeele Seltsi keeletoimkond, kes otsustab ka normingumuutusi. Muudatusi tehes antakse keelekasutajale rohkem vabadust.