Eesti kirjakeele algusaeg

  • Period: 1224 to 1227

    Hendriku "Liivimaa kroonikad"

    Esimesed eestikeelesed lausekatkendid. 1224-1227 toimunud vallutusretked Liivimaal
  • Taani hindamisraamat ehk Liber Census Daniae
    1241

    Taani hindamisraamat ehk Liber Census Daniae

    Hõlmab maavaldussuhete registrit ning sisaldav nõiteks kohanimesid nagu Peskulae `Päesküla`, Ketherae `Kehra`.
  • Kullamaa vakuraamat
    1524

    Kullamaa vakuraamat

  • Period: 1524 to 1532

    Kullamaa vakuraamat

    Saksa ja ladinakeelne raamat ning sisaldab eestikeelseid kohanimesid ja üksiksõnu
  • Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus 1535.aastast
    1535

    Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus 1535.aastast

    Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat. Säilinud ainult 11 katkendiku lehekülge. Väga alamsaksa pärane: näiteks pikendusmärgina kasutaud e (kaes [kaas], röem [rõõm] ), palju võõrtähti nt y (meye `meie).
  • Georg Müller

    Georg Müller

  • Heinrich Stahl

    Heinrich Stahl

  • Period: to

    Georg Müller

    Põhjaeestikeelest väärtuslik materjal, kus on 39 jutlust (341 lehekülge), mis pakub huvi mitme lehekülgse temaatika ja värvika keelekasutusega
  • Period: to

    Heinrich Stahli

    Ta on peetud 17. sajandi kirjakeele mõjukaimaks kujundajaks. Raamatud trükiti ja levisid Eesti kirikuõpetajate seas. Kirjakasutus on kaasaegsetele eeskujuks.
  • "Juhatus eesti keele juurde"

    Üks esimestest eesti keele grammatikaid
  • "Grammatilised vaatlused eesti keelest"

    Üks esimestest eesti keele grammatikaid.
  • Teine põhjaeesti keele grammatika

    Teine põhjaeesti keele grammatika

    Autoriks oli Heinrich Göseken. Selles on juba põhjalikum grammatika käsitlus ja sõnastik. Saksa-ladina-eesti sõnaraamat sisaldab umbes 12 000 eesti sõna.
  • Esimene aabits

    Esimene aabits

    Esimene ühtlustatud kirjaviis (vana kirjaviis).
  • Lõunaeestikeelne uus testament "Wastne Testament"

    Lõunaeestikeelne uus testament "Wastne Testament"