-
1 BCE
Eesti keele kujunemine
Eesti keel kujunes 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest -
Period: 1100 to 1200
Muinasaeg
Eesti keele esimene sotsperiood millal Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Keelekontaktid esinesid ainult piiridel seoses sõjanduse ja kaubandusega. -
1200
Vanaeesti keel
Vanaeestikeel kujunes kuni aastani 1200 -
Period: 1200 to
Murrangueesti keel
Murrangueesti keel kujunes aastatest 1200-1700 -
Period: 1200 to 1500
Orduaeg
Alganud 13. sajandil muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti tehti ristiusklikuks. Eesti keelest sai madala staatusega keel, mida kõneles lihtrahvas -
1535
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat. Sellest on säilinud ainult 11 katkendlikku lehekülge. Lõpuleheküljel oli ka näha, et raamat on trükitud 1535. aastal Saksamaal Wittenbergis Hans Luffti trükikojas -
Period: 1550 to
Rootsiaeg
Alganud 16. sajandi teisel poolel, kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu. Eesti keel jätkus kui alamklassi keelena. Alamsaksakeele kõrvale tekkis piiblikeelena ülemsaksakeel ja administratsiooni keelena rootsi keel. Loodi ka eesti kirjakeel ja perioodi lõpuks 10% eestlaskonnast oskas kirjakeelt -
Period: to
Mõisaaeg
Algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Sellel ajal kujunes baltisaksa mõisaühiskond hiilgeajaks. Saksa keel domineeris ja rootsi keel taandus ametliku keelena. Riigiteenistuses muutus oluliseks vene keel. Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel kuid kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Regilaulu asemele tuli riimiline rahvalaul -
Period: to
Heinrich Stahl
Tema panus oli eelkäijate omast suurem tänu sellele, et tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Kokku on tema tekste säilinud üle 1700 lehekülje -
Grammatika "Juhatus eesti keele juurde" ja Grammatilised vaatlused eesti keelest
- sajandil ilmusid esimesed eesti keele grammatikad. Heinrich Stahli ja Johannes Gutslaffi poolt. Mõlemad autorid on võtnud eeskuju ladina keele grammatikast ning esitanud keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näited ja muutumate sõnade loendeid.
-
Vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis
Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1680. aastatel kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamisega koos välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi. -
Esimesed kirjapanekud
Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane) -
Period: to
Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis
Esimene ühtslutatud kirjakeele variant -
"Wastne Testament"
- aastal Riias trükist ilmunud lõunaeestikeelne uus testament, mille tõlkimisel olid põhitööd teinud isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius.
-
Eestikeelse ilukirjanduse aeg
- sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Willhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Willhelm Ludwig von Luce. Nende loetu teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
-
Period: to
Uuseesti keel
Uueseesti keel kujunes aastast 1700 kuni tänapäevani -
Period: to
Otto Willhelm Masing
Väga hea eesti keele oskusega pastir ja literaat Masing oli püüdnud oma teostest kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta. -
Period: to
Ärkamisaeg
Hõlmas 18. sajandi teist poolt . Saksa keel püsis asjaajamis ja kultuurkeelena, vene keele asend oli ebamäärne. Eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakultuur ja raamatukultuur. Kasvas ka kakskeelsus eestlaste ja baltisakslaste seas. -
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutzwal
Rahvusliku liikumise üheks osaks sai ühtse kirjakeele kujundamine ning uee kirjaviisi juurutamine, mida on oluliselt mõjutanud Kreutzwaldi hoiakud ja keelekasutus. Kuigi ta polnud keeleteadlane, sai temast aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. -
Period: to
Eduard Ahrens
- sajandi esimese poole estofiilidest saksa pastorite hulka kuulus ka uue kirjaviisi alusepanija Eduard Ahrens. Tema põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnichen Sprache Revalschen Dialektes" ehk "Tallinna murde eesti keele grammatika" on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele õpetus, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad
-
Period: to
Ferdinands Johanmn Wiedemann
Esimene proffessionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. Alates 1861. aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele ja 1869. aastal ilmus tema "Eesti-Saksa sõnaraamat". -
Period: to
Marahwa Näddala-Leht
Masingu olulisem eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala-Leht. Selle välajaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. Ajalehel oli ka kaastöölisi, kuid Masing ühtlustas nende kirjutisi -
Period: to
Uus kirjaviis
Soomepärane ja häälduslähedane -
Period: to
Venestamiseperiood
Asjaajamine, haridus, teadus ja kõik muu muudeti venekeelseks ja kujunes kolmkeelsus kohaliku eesti, vene ja saksa keele vahel. Ametliku keelena oli kõrgeim staatus vene keelel. Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks. Arendama hakati eesti kirjakeelt -
Period: to
Johannes Aavik
Pärast oma ülikooli lõpetamist Helsingis, esitas ta radikaalse keeleuuendus kava, mis hõlmas nii sõnavara kui ka grammatikat. Oma väljaanetes esitas ta hulgaliselt konkreetseid sõnaloendeid -
Eesti aeg
Algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtsus langes. Kakskeelsus baltisakslaste hulgas kasvas ja eestlaste hulgas kahanes. Suurenesid linnad elaniku arvud, kujunesid eesti erialakeeled ja terminoloogia arenes. Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks ja kirjakeelne kasutus muutus avalikus elus üldiseks -
"Eesti keele õigekirjastuse-sõnaraamat"
- aastal ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat, mida oli koostatud rühmatööna aastatel 1910-1918.
-
Normitud kirjakeel
Alates 1927. aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt -
Period: to
Nõukogude aeg
Iseloomustab järsk tõus vene keeles ja paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene keelseks. Kasvas venelaste sisserännak. Rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpiti juba noorelt koolis. Eestlased pidid omandama vene keele vähemalt suhtluskeele tasemele. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
Algas Eesti taasiseseisvumisega. Eesti keelest sai üle vabariigi ainus ametlik keel. Kõik eluvaldkonnad eestistati, kuid jätkuvalt kasutatakse vene keelt . Elanikkond muutub kakskeelseks ja noorema põlvkonna eestlaste vene keele oskus kahaneb. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel ning ka soome keel. Arendatakse keeletehnoloogiat -
Kirjakeele areng taasisesisvunud Eestis
Nüüdiskirjakeele kasutusala on võrreldes 20. sajandi algusega oluliselt laienenud. Tekkinud on täiesti uus allkeel ja internetisuhtluse keel. On ka alates 1990. aastatest suurenenud inglise keele osatähtsus ja paljud inglise sõnad on muudetud eesti keele päraseks