-
Esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta üksikud sõnad, kohanimed).
-
Kirjakeele areng algas 16. sajandil reformatsiooni tõttu. Ilmusid esimesed usutekstid. Vanim teade eesti keelse trükise kohta on pärit 1525. aastast.
-
Hakkas kõrvuti arenema põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. Koostati esimesed eesti keele grammatikad ja sõnaraamatud. 17. sajandi kirjaviisi nimetatakse korrapäratuks. 17. sajandi lõpul algas eesti keele teadlik korraldamine. Kirjakeel muudeti reeglipärasemaks. Algas vana kirjaviisi ajajärk.
-
Tähtis sündmus kirjakeele arengus oli põhjaeestikeelse piibli ilmumine 1739. aastal, mille tõlkis Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Piibel muutus peagi üldloetavaks raamatuks, millega õpiti lugema ja õpiti õiget keelt. Põhjaeesti keel saavutas juhtiva koha ja hiljem sai eesti kirjakeele aluseks.
-
Eesti kirjakeel muudeti soome kirjakeele eeskujul häälduspäraseks. Kuusalu kirikuõpetaja ja keeleteadlane Eduard Ahrens sõnastas sajandi keskel uue kirjaviisi põhimõtted. See sai valdavaks aastail 1872-1875 ja on tänapäevani eesti kirjakeele aluseks.
-
20 sajandi teisel kümnendil algas kiire ühlustamine ja rikastamine kirjakeeles. Johannes Aaviku algatatud keeleuuendus seadis eesmärgiks eeskätt ilukirjanduskeele rikastamine. Aavik lõi ise palju sõnu ja tõi keelde soome laene. 1934. aastast oli Johannes haridusnõunik. Aastail 1960-1962 oli ta Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskogu liige. Aavik oli eesti keeleteadlane.
-
1920.- 1930. aastatel omandas eesti kirjakeel ühtse normitud kuju. Johann Voldemar Veski juhitud keelekorraldusliikumine oli huvitatud teaduskeele arendamisest ja reeglipärasest krijakeelest ja piirdus seega keele rikastamisel enda vahenditega. Eesti kirjakeel kujunes välja Johann Voldemar Veski ja Johannes Aaviku ettepanekutest.
