-
2000-2500 aastat tagasi algas eesti keele kujunemine läänemeresoome algkeelest
-
Esimesed muutused toimusid vanaeesti keeles, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest. Vanaeesti keel oli muinasajas. Kujunesid välja eesti keele põhimurded, kirjakeel puudus.
-
Tõi kaasa väga palju keelemuutusi, selle perioodi lõpuks oli eesti keel juba üsna sarnane tänapäeva eesti keelega. Murrangueesti keel kuulus orduaega (1200-1550) ja Rootsi aega (1550-1700). Orduajas jäi eesti keel madala staatusega keeleks, ristiusustamise pärast, mida kõneles lihtrahvas. Rootsi ajas oli eesti keel jätkuvalt alamklassi keel. Alamsaksa keele kõrvale tekkis ülemsaksakeel, piiblikeelena, administratsiooni keelena rootsi keel.
-
Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid.
-
-
See hõlmab maavaldussuhete registrit. Raamat on eriti väärtuslik, kuna sisaldab kohanimede koosseisus kirja pandud maastikusõnu.
-
Käsikiri on 144-leheküljeline ning sisaldab alamsaksa- ja ladinakeelse teksti hulgas mitmeid Eesti kohanimesid ja üksiksõnu.
-
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat.
-
See on mahukas käsikirjaline tekstikogu (341 lehekülge), mis pakub huvi mitmekülgse temaatika ja paiguti värvika keelekasutusega. Mülleri keelekasutus on kujundlik ja rikas.
-
Tema raamatud ilmusid trükituna. Kokku on tema tekste säilinud üle 1700 lehekülje.
-
Põhjaeesti keelne keeleõpetus, esimene eesti keele grammatika, koos sõnastikuga.
-
Lõunaeesti keele grammatika.
-
Teine põhjaeesti keele grammatika, see on põhjalikum.
-
Varasemast kergemini loetav kirjaviis. Forselius kasutas seda oma aabitsas (1685). Forseliuse kirjaviis põhjustas palju keelevaidlusi.
-
Ilmus aabits eesti keele õpetamiseks mõeldud ja töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis.
-
Riias trükist ilmunud, mille tõlkimisel olid põhitöö teinud isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius.
-
Selles perioodis toimus vähem keelemuutusi. Uuseesti keel kuulus mõisaaega (1700-1860), ärkamisaega (1860-1880), venestusaega (1880-1920), Eesti aega (1920-1944), nõukogude aega (1944-1990) ja üleilmastumis aega (1990-tänapäevani). Rootsi keel taandus ametliku keelena, saksa keele kõrvale tuli vene keel. Eestlaste kirjaoskus hakkas kasvama. Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega. Nõukogude ajas tõusis järsult vene keele kasutusele võtt. üleilmastumise aeg algas Eesti taasiseseisvumisega.
-
Selle tiraaž oli 400 eksemplari, tegemist on keeleliselt uuendusliku teosega.
-
Esimene eestikeelne kalendriseeria hakkas ilmuma.
-
Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline "Lexicon Esthonio Germanicum", mis sai aluseks mitmele 18. sajandi sõnaraamatule.
-
Tollased raamatud kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga.
-
Koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega, grammatika pöörab suurt tähelepanu käänd- ja pöördsõnade vormistiku esitamisele.
-
"Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna". See on nii Eesti kultuuriloos kui ka kirjakeele ajaloos väga oluline teos, sest levis rahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel. 6015 eksemplari.
-
Tema olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala-Leht (1821-1823 ja 1825). Oma elu lõpuaastatel koostas ta suurt eesti-saksa sõnaraamatut, millest on säilinud ainult 26-leheküljeline proovivihik.
-
Tema hoiakud ja keelekasutus on oluliselt mõjutanud kirjakeele kujundamist ja uue kirjaviisi juurutamist. Kreutzwaldist sai aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. Aastatel 1853-1854 olid tema väljaanded ainsad uues kirjaviisis ilmunud trükiteosed.
-
Tema on uues kirjaviisi alusepanija. Ahrensi põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" ("Tallinna murde eesti keele grammatika") (I osa 1843, II osa 1853) on viimane saksakeelne mosjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad.
-
Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. 1869. aastal ilmus tema "Eesti-saksa sõnaraamat", mille koostamiseks oli ta ise kogunud murdematerjali, kuid oli kasutanud ka varasemaid sõnaraamatuid ja vanemat trükisõna. See sisalsdab umbes 50 000 eestikeelset sõna. 1875. aastal ilmus kirjeldav saksakeelne eesti keele grammatika. Tegemist on põhjaliku ja süsteemse eesti keele käsitlusega.
-
Eesti-aineline saksakeelne ajakiri, mis käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasid. Aastal 1822 toodi välja ka kirjaviisi normimise vajadus, sest saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse.
-
-
Ta on luuletaja, keele- ja rahvaluuleteadlane. Veske uurimus "Eesti keele healte õpetus" (1879) tõstatab teaduslikult kirjaviisi probleemi ning arutleb III välte kirjas edasiandmise võimaluste üle.
-
Tähtsaim keelealane töö on "Eesti keele Grammatik", mille järjena ilmus 1896. aastal "Eesti keele Lause-õpetus". See grammatika avaldas suurt mõju edasisele grammatikakirjandusele, ühtlasi oli tegemist esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega.
-
Ta oli loodusteadlane, keeleteaduses iseõppija, hilisem pedagoog ja keeletoimetaja, terminoloog ja keelekorraldaja, lektor, professor ja akadeemik. Veski pidas oluliseks kirjakeele rahvapärasust, süsteemsust ja terminoloogia täpsust. Ta lähtus keelest kui elusorganismist, mis areneb ise, ega pea õigeks selle järsku ja radikaalset muutmist. Eesti üldkeelde on jõudnud umbes 200 Veski loodud sõna.
-
Vähenes saksa keele mõju ning lõunaeesti keel jäi tagaplaanile, millele aitas kaasa ühise kirjakeele taotlemine ja mida soosis ka üldine euroopalik rahvuskeskne ideoloogia.
-
Olulisim teos Aavikul on "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924). Selles lähtub ta ideest, et keel on kui masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Aavik moodustas 300 tehistüve, millest on siiani kasutusel umbes 50. Tema eesmärk oli tuua kasutusele lühemaid ja parema kõlaga vorme.
-
- aastal ilmus tema toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Ta püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi. 1927. aastal andis ta välja raamatu "Eesti keeleõpetus". Alates sellest aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt.
-
-
Loodi kirjastuste tarbeks ning alustas tööd Keele ja Kirjanduse Instituut, mis mõlemad hakkasid tegelema keelehooldega.
