Eesti keele ajalugu

Vanaeesti keele kujunemine

Period: 100 to Jan 1, 1200

Kuigi ajajoon ei lase panna nii, algas eesti keele kujunemine 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. Seda, milline see keel oli, täpsemalt ei teata. Olulisemad keelemuutused olid: häälikujärjendi kt eriarengut põhjaeesti ja lõunaeesti keeles, mille tulemuseks oli ht ka tt; Muutus erinevalt häälikujärjend pts, lihtsustades põhjaeesti keeles kujule ps ja lõunaeesti keeles ts.

Murrangueesti keel

Period: Jan 1, 1200 to Jan 1, 1700

See ajajärk tõi kaasa palju keelemuutusi. Selle perioodi lõppedes oli eesti keel juba põhimõtteliselt sarnane tänapäeva eesti keelega. Selle perioodi vältel kujunesidki välja eesti keele põhijooned ja eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest. Tekkis vältevavaheldus

Forseliuse kirjaviis

Jan 1, 1680

Suur püüre eesti kirjakeele kujundamisel toimus, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamise idee käigus välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi.

Uuseesti keel

Period: Oct 1, 1700 to Oct 29, 2013

Sellel perioodil ei toimunud väga palju muutusi.

Uus testament

Jan 1, 1715

Põhieestikeelse uue testamendi tiraaž oli 400 eksemplari. Tegemist oli keeleliselt uuendusliku teosega.

Tõlgiti vana testamendi raamatuid

Jan 1, 1720

Piibli väljaandmise eeltöödega tegelesid Anton Thor Helle, Heinrich Gutseleff, Joachim Nicolaus jt.

Eesti-saksa sõnaraamat

Jan 1, 1730

See sai aluseks mitmele 18. sajandi sõnaraamatule. Sõnaraamatu sisaldab üle 8000 eestikeelse sõna, esitatud on ka lausenäiteid, sh kõnekäände, vanasõnu ja mõistatusi.

Eesti poolilmalik jutukirjandus

Jan 1, 1730

Tollased raamatud kandsid pietistlikku meeleparandusvaimu ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga.Üks näiteks oli Albert Anton Vierorthi "Wiis head jutto.."

Esimene eestikeelne piibel

Jan 1, 1739

Kogu 18 sajandit hakati kutsuma piiblikeele sajandiks. Esimese piibli nimi oli "Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna". Piiblit trükiti Tallinnas 6015 eksemplari.

Marahwa Näddala-Leht

Jan 1, 1821

O.W.Masingu olulisin eestikeelne väljaanne. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde sõnavara, nt laensõnad opera 'ooper', oksjon, magister jne. (1821-1823 ja 1825)

Eesti keele teadusliku uurimise algus

Jan 1, 1861

Ferdinand Johann Wiedemann oli professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjale ja uuris eesti keelt teaduslikult. 1869. aastal ilmus tema "Eesti-saksa sõnaraamat", mille koostamiseks oli Wiedemann ise kogunud murdematerjali, kuid kasutanud ka varasemaid sõnaraamatuid jne. Tema sõnaraamat oli ülimalt põhjalik ja sisaldas umbes 50 000 eestikeelset sõna.

Uus kirjaviis

Jan 1, 1870

Uue kirjaviisi alusepanija oli Eduard Ahrens. Ahrens pidas eesti keelt soome keele tütreks ja leidis, et just soomepärane kirjaviis võimaldab vahet teha eesti keeles oluliste pikkade ja lühikeste häälikute kirjas vastandamisel, nii et lühikest häälikut kirjutatakse ühe ja pikka kahe tähega. Uee kirjaviisi juurdumine võttis veel aega, kuna haritlased ei olnud selles üksmeeles. Võidule pääseski see alles 1870.aastatel.

Mihkel Veske

Jan 1, 1879

Veske oli luuletaja, kes õppis Saksmaal Leipzigi ülikoolis soome-ugri ja võrdlevat keeleteadust. Ta oli esimene teaduskraadiga eestlastest keeleteadlane ning eesti keele süvauurija Ühtse eesti kirjakeele alusena pidas Veske siiski sobivaks Järvamaa, Virumaa ja Ida-Harjumaa keelekuju.

Karl August Hermann

Jan 1, 1880

Tema väitekiri käsitles väiteprobleeme. 1884 ilmus keeleõpetus "Eesti keele Grammatik", mille järjena ilmus 1896. aastal "Eesti keele Lause-õpetus". See grammatika avaldas suurt mõju edasisele grammatikakirjandusele, ühtlasi oli tegemist esimese esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega. Hermanni kasutatud keeleterminitest on paljud tänapäevani säilinud, nt sidesõna, hüüdsõna, algvõrre jne.

Johannes Voldemar Veski

Nov 19, 1913

Oma arusaama kirjakeele arendamisest esitas ta sellel aastal artiklikis "Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest". Tema panus kirjakeele kirjutamisse oli see, et koostöös erialateadlastega koostas erialast terminoloogiat.Ta lõi umbes 200 sõna.

Johannes Aavik

Jan 1, 1924

Sellel aastal ilmus tema olulisim teos, mis võttis kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõtted, selle nimeks on "Keeleuuenduse äärmised võimalused". Aavik soovitas eesti keelde hulgaliselt varem rahvakeeles olemas olnud sõnavara. Soovitas sõnavara laenata eelkätt soome keelest. Ta lõi umbes 300 tehistüve.

Elmar Muuk

Jan 1, 1933

1. aastal ilmus tema toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Muuk pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi. Kooliõpetuses olid aluseks Muugi õpikud ning õigekeelsus.

Stalinismi aeg

Period: Jan 1, 1950 to Jan 1, 1960

Pärast II maailmasõda algas Eestis nõukogude periood, mida iseloomustas vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses. Kõige kiiremini muutus sõnavara: tollased muutused kajastasid ideoloogilist pööret, mille käigus tulid koos uute mõistetega kasutusele ka vene-eeskujulised sõnad, näiteks agtipunkt, tööktööline jne.

VÕK

Jan 1, 1960

Sel aastal moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon, sest saadi aru, et kirjakeele norminguid tuleb viia tegeliku keelekasutusega vastavusse. VÕKi esimene koosseis ei jõudnud aga tulemusteni. Kümme aastat hiljem moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon uuesti ülessandega valida ja kinnitada õigekeelsussõnaraamatusse sobivaid keelendeid.