-
-
Esimene sotsioperiood. Kujunesid välja põhimurded ning puudus kirjakeel.
-
-
Tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi madala staatusega keeleks.
-
Sisaldab kohanimesid nagu Peskulae ´Pääsküla´, Hirwae ´iru´, Ketherae ´Kehra´ ja Hakriz ´Hageri´.
-
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus
-
Eesti liideti Rootsi kuningriigi koosseisu. Linnad olid mitmekeelsed (eesti, rootsi, saksa). Loodi eesti kirjakeel.
-
Heinrich Stahl "Juhatus eesti keele juurde" (1636)
Johannes Gutslaff "Grammatilised vaatlused eesti keelest (1648) -
Tema raamatud ilmusid trükituna ning levisid ka Eesti kirikuõpetajate seas. Kokku on ta tekste säilinud 1700 lehekülge.
-
Bengt Gottfried Forselius pakkus välja uue kergemini loetava kirjaviisi. Seda nim. vanaks kirjaviisiks.
-
1686 ilmus lõunaeestikeelne uus testament "Wastne Testament", mis oli põhiliselt tõlgitud Andreas ja Adrian Virginiuse poolt.
1715 ilmus trükist põhjaeestikeelne uus testament. -
- sajandil kujunes välja raamatukeele traditsioon, mida jätkasid jutukirjanikud, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
-
-
Eesti liideti Vene tsaaririigi koosseisu. Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust.
-
Ilmus esimene eestikeelne taäispiibel "Piibli Raamat, se on keik se Jummala Sanna". See kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist.
-
Otto Wilhelm Masing eestvedamisel võeti 19. sajandi algul kasutusele uus täht "õ".
-
Kreutzwald polnud keeleteadlane, kuid temast sai ajapikku uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja.
-
Esimene professionaalne keeleteadlane. Alates 1861. aastast keskendus eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869. ilmus tema "Eesti-saksa sõnaraamat.
-
O. W. Masing andis välja Marawha Näddala-Lehe esimest korda aastal 1821. Selle kaudu lisandas eesti keelde palju uut sõnavara.
-
Eduard Ahrens, uue kirjaviisi alusepanija avaldas põhjaeesti keele grammatika. I osa 1843, II osa 1853.
-
Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, arenes raamatukultuur ning eestlaste kirjaoskus kasvas.
-
Haridus ning teadus muudeti venekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
-
- aastal avaldas "Keeleuuenduse äärmised võimalused". Aavik lähtus ideest, et keel on instrument, mis vajab pidevat täiustamist. Aavik moodustas elu jooksul umbes 300 tehistüve, millest tänapäeval on kasutusel umbes 50.
-
"Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat"
-
Loodi eestikeelne ülikool. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kirjakeele haridus muutus kohustuslikuks.
-
- aastateks oli kooliõpetuses aluseks E. Muugi õpikud ning õigekeelsusnormide puhul lähtuti Muugi "Väikesest õigekeelsus-sõnaraamatust".
-
Enamus ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene- või venekeelseks. Murded hääbusid.
-
Pärast II maailmasõda suurenes vene keele kasutus avalikus keelekasutuses.Kasutusele tuli vene-eeskujulisi sõnu, mis on kasutusel ka tänapäeval.
-
Algas Eesti taasiseseisvumisega. Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel.
-
Alates on 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus.
-
Alates 1993. aastast, pärast VÕKi likvideerimist on kõige olulisemaks keelekorralduslikuks instantsiks Emakeel Seltsi keeletoimkond. Kirjakeele normi aluseks on ÕS 2013.
-
