-
Period: 500 BCE to 1 CE
Eesti keele kujunemise algatus.
-
Period: 1 CE to 1200
Muinasaegne eesti keel.
Eesti aladel oli eesti keel ainuke suhtluskeel. Eesti ala oli administratiivselt killustunud ja kujunesid murded. Puudus kirjakeel, kultuur põhines suulisel traditsioonil. -
Period: 1 CE to 1200
Vanaeesti keel
-
Period: 1200 to
Murrangueesti keel
-
Period: 1200 to 1550
Orduaeg
Muistse vabadusvõitluse järel tekis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass, tuli ristusk. Eesti keel jäi Eestis madala staatusega keeleks, mida kõneles lihtrahvas. Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. -
Period: 1224 to 1241
Esimesed eestikeelsed kirjapanekud
"Liivimaa kroonika" eestikeelsed kohanimed ja isikunimed: Odenpe (Otepää), Sadegerwe (Saadjärve), Lembitus (Lembitu), Wottele (Vootele), Meme (Meeme)
Taani hindamisraamatu eestikeelsed kohanimed: Peskulae (Pääsküla), Hirwae (Iru), Ketherae (Kehra), Hakriz (Hageri) -
Period: 1500 to
Eesti kirjakeele algus
Kirikukeele ajajärk. Kirjakeelt arendati ja ühtlustati peamiselt piiblitõlke ja luterliku misjonitöö käigus. Kirjakeel kujunes välja Põhja-Eestis (tallinna kirjakeel) ja Lõuna-Eestis (tartu kirjakeel) -
Period: 1535 to 1535
Esimene eestikeelne raamat
-
Period: 1550 to
Rootsi aeg Eestis
Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti osaliselt ja hiljem pärast tervikuna Rootsi kuningriiki. Eesti kee jäil ikka alamklassi keeleks. Alamsaksa keele kõrvale tekkis ülemsaksa piiblikeel. Administratiivne keel oli rootsi keel. Ladina keel kahanes. Linnad muutusid mitmekesisemaks, maapiirkonnad olid eestikeelsed. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi eesti kirjakeel. -
Period: to
Murranguline 17. sajand eesti kirjakeele ajaloos
Heinrich Stahli panus - tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Stahli keelekasutus sai kaasaegsetele eeskujuks. -
Period: to
Alamsaksa keele mõjud eesti keelele
Tänu saksa keelele on eesti kirjakeelde tulnud alamsaksa keelest rohkesti kultuursõnavara: hariduse, kulinaaria, riietuse, põllu- ja käsitöö ning usundiga seotud sõnu. -
Period: to
Esimene eesti keele grammatikakirjandus
Heinrich Stahli põhjaeestikeelne "Anführung zu der Esthnischen Sprach" -
Period: to
Forseliuse kirjaviisi ehk vana kirjaviisi tekke
Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamisega koos välja uue, varasemast kergemini -
Period: to
Mõisaaeg
Eesti ala liitmine Vene tsaaririigiga. Balti erikord - kujunes baltisaksa mõisaühiskonna hiilgeaeg. Saksa keel domineeris, rootsi keel taandus, ametlikuks keeleks sai keel vene keel. Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel. Baltisakslate eesti keele oskus paranes. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. Tekkis ilukirjanduse keel. Regilaul taandus, asendus riimiline rahvalaul. -
Period: to
Uusesti keel
-
Period: to
Ilmus esimene eesti keelne piibel
-
Period: to
Otto Wilhelm Masing
Oli püüdnud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavamaks muuta. Õnnestunud ettepanekuna võttis Masing eesti keele õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. -
Period: to
19. sajandi muutused
Kirjakeele kasutusala laienes, lisandus uusi tekstiliike ja autoreid. Estofiilsed baltisakslased andsid välja populaarteaduslikku kirjandust. Püüdeldi ühtse eesti kirjakeele poole. -
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutzwald
"Kalevipoja" autor. Ei olniud keeleteadlane, aga sai uue kirjaviisi propageerijaks, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetajaks ja sõnavara rikastajaks. Tema arvates pidi kirjakeel olema rahvapärane, kuid vaba kitsastest murdelisustest. Pooldas (n)ik-liidet ja us-liidet. -
Period: to
Marahwa Näddala-Leht
Masingu olulisim eestikeelne väljaanne. Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. -
Period: to
Ärkamisaeg
Saksa keel püsis asjaajamis- ja kultuurkeelena. Vene keele asend ebamäärane. Eesti keel püsis alamklassi keelena. Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes kirjakultuur, kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Kasvas kakskeelsus eestlaste ja baltisakslaste seas. Paljud harinud eestlased saksastusid. -
Period: to
Venestusaeg
Administratiivne keel oli vene keel. Kujunes kolmkeelsus - eesti, saksa, vene. Asjaajamine, haridus ja teadus vene keeles. Baltisakslased arendasid oma kultuuri ja ühistegevusi saksa keeles, eestlased eesti keeles. Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjanuds jäi mitmekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt. -
Period: to
Johannes Aavik
Tähtis eesti keele uuendaja. Kirjutas "Keeleuuenduste äärmised võimalused", mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõtteid. Selles lähtub Aaviku ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral kunstlikku rikastamist. Ta soovitas sõnavara esmajoones laenata sugulaskeelest soome keelest, vajadusel teistest Euroopa keeltest. Ta lõi uusi tuletisi ja kunstlikke sõnatüvesid. Täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehitusest. -
Period: to
Esimene õigekeelsussõnaraamat
Ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat, "Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat", mida oli koostatud rühmatööna aastatel 1910-1918. Käsikiri arutati põhjalikult läbi Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul. -
Period: to
Eesti aeg
Eestikeelse ülikooli loomise algus. Eesti keel oli ametlik keel Eesti vabariigi territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtus kahanes. Kakskeelsus baltisakslaste seas kasvas, eestlaste seas kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes. Kujunes eesti erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakeele haridus muutus kohustuslikuks. -
Period: to
Nõukogude aeg
Vene keele järsk tõus. Paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseks või venekeelseks. Pidevalt kasvas venekeelsete sisserännanute hulk. Rahvustevaheline kirjakeel oli vene keel, mida õpetati teisest klassist. Eestlased omandasid vene keelt suhtluskeele tasemel. Kujunesid keelekeskkonnad. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid. -
Period: to
Kirjakeel nõukogude perioodil
Kiiresti muutus sõnavara, muutused kajastasid ideoloogilist pööret, mille käigus tulid koos uute mõistetega kasutusele vene-eeskujulised sõnad. Ettevõtete ja organisatsioonide nimed nõukogustati. Eesti keel kui riigi keel kaotas paljud kasutusvaldkonnad, asutuste asjaajamiskeeleks sai üsna rohkem vene keel, eesti keele seisund halvenes. Läbi nõukogude aja suudeti varem keeleteaduse vallas saavutatut hoida ja edasi arendada. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
Eesti keel oli ametlik keel. Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati. Eesti-vene elanikkond muutub kakskeelseks. Eestlase noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Inglise ja soome keele oskus tõuseb. Eesti keel võetakse kasutusele uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat. -
Period: to
Kirjakeele taasiseseisvumine Eestis
Võrokeste, mulkide ja kihnlaste identiteedi tugevnemine viis uute murdeliste kirjakeelevariantide tekkimiseni. Tekkinud on täiesti uus allkeel, internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. Alates 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus ja inglise keele laenusõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt, originaalkujuna või mugandatult. -
Period: to
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Olulisim keelekorraldus instant, kes otsustab normingumuutusi. Aktiivselt arendatakse omakeelset oskussõnavara, tegeletakse keelenõustamise ja keelehoiakute kujundamisega. Tegeletakse keeletehnoloogiaga. On loodud rohkesti eestikeelseid kasutajaliideseid ning eesti keelde on tõlgitud laiatarbetarkvara. Tegeletakse eestikeelse kõnetuvastuse, dialoogsüsteemide, elektrooniliste tekstikorpuste ja sõnastike loomisega. Keeletehnoloogia arendamine kuulub riikliku prioriteetsete valdkondade hulka.