-
Period: 100 to Jan 1, 1200
Vanaeesti keel
Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest. Vanaeesti keele kohta ei ole säilinud kirjalikke allikaid, seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. -
Jan 1, 1173
Eesti-Saksa sõnaramat
Eduard Ahrens (1803-1863) oli see mees, kes pani aluse uuele kirjaviisile, mis küll algus aastatel teiste pastorite poole maha laideti, kuid siiski esineme uue kirjaviisiga raamat ilmus 1844. aastal, milleks oli Gustav Heinrich Schüdlöffeli vagajutt "Toomas westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal". Uus kirjaviis hakkas laiemalt levima alles pärast seda, kui Fr. R. Kreutzwald ja C. J. Jakobson hakkasid kasutama seda oma teostes. 1870 aastal võeti uus kirjaviis ametlikult kasutusele. -
Period: Jan 1, 1200 to
Murrangueesti keel
Murrangueesti keele perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunesid välja tänapäeva eesti keele põhijooned ja eesti keele eristus teistest läänemeresoome keeltest. -
Jan 1, 1227
Liivimaa kroonika
Henrik hakkas "Liivimaa kroonikat" kirjutama aastal 1224 sõjakäigul Eestisse. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid. -
Jan 1, 1535
Luterlik katekismus
Raamatu kirjutas Tallinna Niguliste kiriku juhataja Simon Wanradt ja tõlkis Tallinna Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koell. Raamatust on säilinud vaid 11 katkendlikku lehekülge, mis leiti aastal 1929 ühe koguteose käite kaane täitematerjali hulgast. Raamat on trükitud Saksamaal Wittenbergis Hans Luffi töökojas 1535.aastal. -
39 jutlust
17.sajandi põhjaeestilisest allikatest pakuvad tänapäeval väga väärtuslikku materjali Georg Mülleri aastatel 1600-1606 kirja pandud 39 jutlust. See on mahukas käsikirjaline tekstikogu (341 lk), mis pakub huvi mitmekülgs temaatika ja värvika keelekasutusega. -
Anführung zu der Esthnischen Sprach
17.sajandi teisel poolel ilmusid esimesed eesti keele grammatikad. "Anführung zu er Esthnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde" 1637) on Heinrich Stahli kirjutatud. Eeskuju on võetud ladina keele grammatikast ning esitatud eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid ning muutumatute sõnade loendeid. -
Forseliuse kirjaviis
Ilmus arvatavasti Forseliuse aabits. Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis põhjustas elavaid keelevaidlusi, mis tipnesid piiblikonverentsil 1686. a Liepas (Lätis) ja 1687. a Pilistveres. Raamatu esmatrükist pole ühtegi eksemplari seni leitud. -
Period: to
Uuseesti keel
Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739.aastal. Tänu sellele võttis kindla kuju eesti kirjakeel. 18.sajandi alguse eesti keel on väga suures osas sarnane tänapäeva eesti keelega, mistõttu 1739.aasta piibli lugemine ei ole tänapäeval keeruline. -
Põhjaeesti grammatika
1732.aastal ilmus A.T.Helle põhjaeesti keele grammatika "Kurtzgefaszte Anweisund zur Ehstnischen Sprache" koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega. Grammatika pöörab suurt tähelepanu käänd- ja pöördsõnade vormistiku esitamisele. Antakse juhiseid sõnade lauses kasutamise kohta. -
Vagade juttude kogumik
1730.aastal valmis S.H.Vestringi käsikirjaline "Eesti-saksa sõnaraamat". Raamat oli põhjalik ja hästi süstematiseeritud sõnavarakogumik. Sõnaraamat sisaldab üle 8000 eestikeelse sõna, esitatud on ka lausenäiteid, kõnekäände, vanasõnu ja mõistatusi. -
Eestikeelne piibel
1739.aastal ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel "Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna". Piibli olemasolu aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas rahva silmaringi. Piibel oli oluline keele mõjutaja. Piibli tõlkimine oli oluline, sest rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara. Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas. Piibel oli põhjaeesti keskmurdes. -
Period: to
Eduard Ahrens
19.sajandi esimese poole estofiilidest saksa pastorite hulka kuuluv uue kirjaviisi alusepanija. Ahrensi eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt eeskätt kirikukirjanduse edendamiseks ja selle paremaks levimiseks rahva seas. -
Otto Wilhem Masing (1763-1832)
O. W. Masingoli väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat (kirjamees), kes püüdis oma teostes kirjaviis lisamärkide abil eestlastele hõlpasmini arusaadavaks muuta. Masing tõi kasutusele õ-tähe, millel varasemalt oli ainult häälik. Marahwa Näddala-Leht oli Masingu oluliseim eestikeelne väljaanne, kuna see sisaldas endast rohkesti uut sõnavara.
Pilt on pärit kohat, kus Masing elas. -
Eesti keel nii nagu ta on
Soomlane Adolf Ivar Arwidsson pakkus välja, et Eesti kirjakeelt võiks kirjutada nii nagu seda hääldatakse, selline kirjakeel oli kasutusel ka Soomes. -
Tallinna murde eesti keele grammatika
Uue kirjaviisi alusepanija Eduard Ahrensi grammatika "Tallinna murde eesti keele grammatika" (I osa 1843, II osa 1853) on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Lähtus soome keelest. -
Period: to
Mihkel Veske
Mihkel Veske oli luuletaja, keele- ja rahvaluuleteadlane, kes jättis oma jälje eesti keele uurimisse ja kirjakeele arendamisse. Ta õppis Saksamaal Leipzigi ülikoolis soome-ugri ja võrdlevat keeleteadust. -
Period: to
Karl August Hermann
Hermann oli mitmekülgne haritlane, kes lõpetas 1880.aastal doktorikraadiga Leipzigi ülikooli. Ta oli 19.sajandi viimasel veerandil üks viljakamaid sõnavara rikastajaid, kelle eesmärk oli puhastada eesti kirjakeel võõrsõnadest. -
Fr. R. Kreutzwald (1803-1882)
- aastal hakkas ilmuma Perno Postimees ehk Näddalilhet, asutati koore ja eesi seltse (Eesti Kirjameeste Selts 1872, aleksandirkool, haridusseltsid), sündis rahvuslik teater (1870), hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" Kreutzwaldi väljaanded olid ainsad uues kirjaviisis ilmunud trükiteosed.Tänu sellel hakkasid ka teised selle ajastu kirjamehed oma teostes uut kirjaviisi kasutama.
-
Professionaalne Eesti-saksa sõnaraamat
Esimene professionaalne keeleteadlane oli F.J.Wiedemann. Alates 1861.aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869. aastal ilmus tema "Eesti-saksa sõnaraamat", mille koostamiseks kogus ta murdematerjali. -
Period: to
Johannes Voldemar Veski
Veski lähtus keelest kui elus organismist, mis kasvab ise. Koostas erialast terminoloogiat, tuletas uusi sõnu liidete abil. Loodud sõnade arv oli umbes 200. -
Period: to
Johannes Aavik
Lähtub ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehituse kohta. Kasutusel on umbes 50 Aaviku loodud sõna. -
"Eesti keele Grammatik"
1884.aastal ilmus Karl August Hermanni keeleõpetus "Eesti keele Grammatik", mille järjenda ilmus 1896.aastal "Eesti keele Lause-õpetus". Avaldas suurt mõju edasisele grammatikakirjandusele, ühtlasi oli tegemist esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega. -
Period: to
Elmar Muuk
Elmar Muuk oli keeleteadlane. Ta pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi. -
Veski brošüür "Eesti kirjakeele reeglid"
1911.aastal Tartus toimunud 4.keelekonverentsil arutati võõrnimede ja võõrsõnade õigekirjutuse küsimusi ning sõnastati sihitise kasutamise reeglid. Konverentside tulemused võttis kokku J.V.Veski brošüür "Eesti kirjakeele reeglid". -
"Eesti kirjakeele edasiarendamise teed"
J.V.Veski arusaama kirjakeele arendamisest esitas ta 1913.aastal artiklis "Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest", kus ta lähtub keelest kui elusorganist, mis areneb ise, ega pea õigeks selle järsku ja radikaalset muutumist. -
Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat
1918.aastal ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat", mida oli koostatud rühmatööna aastatel 1910-1918. -
"Keeleuuenduse äärmised võimalused"
Olulisim teos, mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõttes, on tema "Keeleuuenduse äärmised võimalused". Selles lähtub ta ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Aavik esitas ka programmilise väljendus lühendamise ahela. -
"Väike õigekeelsus-sõnaraamat"
1933.aastal ilmus keeleteadlase Elmar Muugi toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Ta pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi. "Väike õigekeelsus-sõnaraamat" oli väga populaarne ja sellest ilmus viie aasta jooksul koguni kuus kordustrükki. -
Kirjakeele teataja 1979-1983
1960.aastal moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK). Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused koondati raamatusse "Kirjakeele teataja 1979-1983". -
ÕS
Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2006.
