-
Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest. Selle keele kohta ei ole säilinud kirjalikke allikais ja sellest toimunud muutustest on aimu saadud võrdlevatest ajalooliste meetodite abil. üks olulisi keelemuutusi oli häälikujärjendi muutumine.
-
Selle keele muutused olid suuremad, kui vanaeesti keele omad. Murrangueesti keele muutuste kohta leiab tõendusmaterjali juba kirjalikest allikatest. sõnavaras ja häälikutes olid suured muutused. sõnavara hakkati laenama teustest keeltest.
-
Tänu piiblile võttis eesti kirjakeel kindla kuju.eestikeelse koolihariduse ja kirjaoskuse levimine mõjus stabiliseerivalt. tekkis kaasaütlev kääne., kuid see on selle aja vältelt muutunud. tekkis õ täht.
-
-
Sündis Otto Wilhem Masing, ta oli väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat. Otto suri 1832. aastal.
-
Kirjakeele kujundamise ning uue kirjaviisi juurutamise oluline mõjutaja. Ehkki Kreutzwald polnud keeleteadlane, sai temast ajapikku uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikkastaja. Ta suri 1882. aastal.
-
Ta oli esimene proffessionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. 1839. aastal ilmus tema "Estnisch-deutsches Wörterbuch" ("Eesti-saksa sõnaraamat"), mille koostamiseks oli Wiedemann ise kogunud murdematerjali. ta suri 1887. aastal
-
Kirjutas põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" on saksa keeles põhinev eesti keele grammatika õpetusraamat.
-
Oli luuletaja, kes õppis Saksamaal Leipzigi ülikoolis soome-ugri ja võrdlevat keeleteadust. Veske uuris eesti vanemat kirjakeelt, soome ugri rahvaid, läänemere soome sõnade päritolu, eesti keele mitmusevormide kujunemist, rahvaluule keelt jne. veskel ilmus raamat "Eesti keele healte õpetus". 1879 aastal. veske suri 1890 aastal.
-
Hermann töötas Tartu Ülikoolis eesti keele rektorina 20 aastat. .ta oli 19. sajandi viimasel veerandil üks viljakamaid sõnavara rikastajaid
-
-
Kui Eesti Kirjameeste Selts otsustas hakkata seda kasutama oma väljaannetes
-
-
Veski pidas oluliseks kirjakeele rahvapärasust, süsteemsust ja terminoloogia täpsust. Ta lähtus keelest kui elusorganismist, mis areneb ise, ega pea õigeks selle järsku muutmist. Johannes suri 1968. aastal.
-
Pärast ülikooli avaldas ta hulgaliselt konkreetseid sõnaloendeid. Olulisim teos tema poolt on keele uuenduse põhimõtted "Keeleuuenduse äärmised võimalused. Aavik esitas ka programmilise väljenduse lühendamise ahela. Aavik suri 1973. aastal.
-
- aastal ilmus Elmar Muugi poolt toimetatus "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Elmar pidas oluliseks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumisi. Tema õigekeelsus-sõnaraamat oli väga populaarne. Elmar suri 1941. aastal.
-
- aastal Tartus toimunud 4. keelekonverentsil arutati võõrnimenede ja võõrsõnade õigekirjutuse küsimusi ning sõnastati sihitise kasutamine reegild. Konverentsi tulemusel saadi see raamat
-
-
-
-
