-
Tekkis Õ häälik. Häälikejärjendi kt eriareng põhjaeesti ja lõunaeesti keeles, mille tulemuseks oli vastavalt ht ja tt.
-
Sellel ajal ilmus esimene eesti keelne piibel. Tekkisid eesti keelde ühesilbilised sõnad.
-
Eesti keel jäi Eesti alal madala staatusega keeles, mida kõneles lihtrahvas. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus
-
-
Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi eesti kirjakeel.
-
Forselius pakkus välja kergemini loetava kirjaviisi "Forseliuse kirjaviis"
-
-
Pöörab tähelepanu käänd- ja pöördsõnade vormistiku esitamisele
-
- aastal ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel pealkirjaga "Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna"
-
Alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1793. aastal. Kujunes välja kaasaütlev kääne. Koolihariduse ja kirjaoskuse levimine mõjus keelele samuti stabiliseerivalt.
-
Tema loodud põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" esimene osa 1843, teine osa 1853
-
Andis eestikeelele näpunäiteid ja väljastas "Marahwa Näddala-Leht".
-
- aastal ilmus tema keeleõpetus "Eesti keele Grammatik"
-
Andis välja lehe "Perno Postimees"
-
Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Sel perioodil kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Paljud haridust saanud eestlased saksastusid.
-
1861, aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele.
-
Andis näpunäiteid eesti keelele. Tema loodud sõnade arv oli umbes 200. Hindas keeles täpsust, kirjakeele rahvapärasust. Arvas, et keel areneb nagu elusorganism
-
Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolme kohaliku kelle - vene, saksa ja eesti - kolmkeelsus.Kõige suurem staatus oli vene keelel.
-
Johannes Aavik lõi eesti keelde uusi tuletisis ning sõnatüvesid. Tema loodud sõnade arv on 800 ringis. Tema seisukoht oli see, et keel vajab koguaeg uuendamist.
-
Konverentside tulemused võttis kokku J. V. Veski brošüür " Eesti kirjakeele reeglid" aastal 1912.
-
- aastal tekkis eestisse esimene eestikeelne ülikool ehk Tartu Ülikool. Eesti keel muutus ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks.
-
- aastal ilmus keeldeteadlase Elmar Muugi toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat".
-
Vene keele kasutuse järk tõusis märgatavalt. Ühiskonna elu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseteks või venekeelseks. Pidevalt kasvas venelaste sisseränne, mis ulatus perioodi lõpuks 1/3 rahvastikust. Suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati koolis alates teisest klassist. Paljud linnad olid venekeelsed.
-
Eesti keel oli ainus Eesti vabariigi ametlik keel. Kõik avaliku valdkonnad eestistati. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel ning Tallinnas ja kuurortlinnades ka soome keel.
