-
Vanaeesti keelest saab aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil kuna kirjalikke allikaid pole säilinud.Kujunesid välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti.Sellel ajal tekkis õ täht. Murdelised erinevused suurenesid.
-
13.-18.sajanadini kestis suurte muutuste periood. Selle kohta leidub ka kirjalikke allikaid. Toimus palju häälikumuutusi. Murrangueesti keele ajal laenati eesti keelde kõige rohkem sõnu, võrreldes teiste perioodidega.
-
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku ´´Liivimaa kroonika´´, mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid.
-
Ladina keelne, üksikud eesti sõnad. http://et.wikipedia.org/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika
-
144-leheküljeline alamsaksa ja ladinakeelne käsikiri, mis sisaldab talude maksukohustuste e. koormiste nimekirja.
-
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat. Raamatust on säilinud vaid 11 katkendlikku lehekülge.
-
See on mahukas käsikirjaline tektikogu (341 lk), mis pakub huvi mitmekülgse temaatika ja paiguti värvika keelekasutusega. Jutlustes leidub viiteid ja kommentaare omaaegsetele Tallinna oludele.
-
Üks esimesi eesti keelsetest grammatika raamatutest. http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Stahl
-
Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1680. aastatel, kui B. G. Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamise idee käigus välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi. Siit tuligi Forseliuse kirja nimi. Forselius kasutas seda oma aabitsas.
-
-
Esimene eestikeelne kalender Eesti-Ma Rahwa Kalender ilmus 1720. a. kohta
Tallinna trükkali J. Köhleri väljaandel. Sama seeria ilmus kuni 1893. a., mille
väljaandjatena hiljem jätkasid tema pärijad. -
-
-
Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Piibel
-
Kreutzwald pooldas ideed ühisest kirjakeelest ning leidis, et selle aluseks sobib Virumaa keel. Tema ettepanekud kirjaviisi parandamiseks jäid ebajärjekindlaks ega saavutanud pooluhoidu. Ta arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletamise teel. Ta rikastas näiteks arstiteaduse ja loodusteaduse sõnavara. Nimisõnade tuletamisel pooldas (n)ik-liidet, tuletas ka abstraktseid nimisõnu us-liite abil ja paljugi muud veel.
-
See käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasid. Lisasid uut teavet nii eesti keele vormistiku, sõnavara kui ka lauseehituse kohta.
-
Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara.
-
Saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse.
-
Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_rahvusliku_kirjanduse_tekke_aeg_(1820%E2%80%931850)
-
See on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest.
-
Selle perioodi tunnus on ühtse eesti kirjakeele poole püüdlemine.
-
Esimene uues kirjaviisis raamat. http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Heinrich_Sch%C3%BCdl%C3%B6ffel
-
See on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest.
-
-
Ajalehe esiknumber ilmus 5. juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_Postimees
-
-
..., kui Eesti Kirjameeste Selts otsustas hakata seda oma väljaannetes kasutama. Uuele kirjaviisile läks üle ka Eesti Postimees. Seega võttis uue, soomepärase kirjaviisi lõplik kasutuseletulek aega umbes 30 aastat.
-
Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater
-
Eesti Kirjameeste Selts oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud kirjandusselts. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjameeste_Selts
-
Hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust, keel kui organism, mis peab ise kasvama. Töötles sõnu välja eriala inimestega ning tõi keelde palju sünonüüme. Umbes 200 sõna lõi eesti keelde. nt. rase, uluk, lüliti. http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Voldemar_Veski
-
Lõi eesti keelde uusi tuletisi ning kunstlikke sõnatüvesid, täiendas grammatikasüsteemi, näpunäiteid lauseehituse kohta. Tema poolt on sõnu aga juurde tulnud umbes viiekümne paiku. nt. kolp, nõme, meenuma. http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik
-
Ta pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi, paludes Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes.
-
VÕK ehk vabariikllik õigekeelsuskomisjon moodustati 1960. aastal, sest saadi aru, et kirjakeele normingud tuleb viia tegeliku kellekasutusega vastavusse. VÕKi esimene koosseis ei jõudnud aga olulise tulemuseni ja komisjoni tegevus nurjus. Kümme aastat hiljem aga loodi uuesti vabariiklik õigekeelsuskomisjon ülesandega valida ja kinnitada 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatusse sobivaid reegleid. http://www.sirp.ee/archive/2000/09.06.00/Varia/varia1-1.html
-
Seda iseloomustas vene keele mõju suurenemise avalikus keelekasutuses nii ideoloogilise surve tõttu kui ka otsekontaktide tulemusena. Kõige kiiremini muutus sõnavara: agitpunkt, lööktööline, koomnoor, kultuurimaja. Ettevõtete ja organisatsioonide nimed nõukogustati. Eesti keele seisund halvenes kuna hakati praktiliselt igalpool kasutama vene keelt.
