-
Period: Jan 1, 1000 to Jan 1, 1200
Vanaeesti keel
Vanaeesti keelest saab aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil kuna kirjalikke allikaid pole säilinud.Kujunesid välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti.Sellel ajal tekkis õ täht. Murdelised erinevused suurenesid. -
Period: Jan 1, 1200 to
Murrangueesti keel
13.-18.sajanadini kestis suurte muutuste periood. Selle kohta leidub ka kirjalikke allikaid. Toimus palju häälikumuutusi. Murrangueesti keele ajal laenati eesti keelde kõige rohkem sõnu, võrreldes teiste perioodidega. -
Period: Jan 1, 1224 to
Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane)
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku ´´Liivimaa kroonika´´, mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid. -
Jan 1, 1227
Läti Henriku ´´Liivimaa kroonika´´
Ladina keelne, üksikud eesti sõnad. http://et.wikipedia.org/wiki/Henriku_Liivimaa_kroonika -
Period: Jan 1, 1524 to Jan 1, 1532
Kullamaa vakuraamat
144-leheküljeline alamsaksa ja ladinakeelne käsikiri, mis sisaldab talude maksukohustuste e. koormiste nimekirja. -
Jan 1, 1535
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat. Raamatust on säilinud vaid 11 katkendlikku lehekülge. -
Period: to
Georg Mülleri 39 jutlust
See on mahukas käsikirjaline tektikogu (341 lk), mis pakub huvi mitmekülgse temaatika ja paiguti värvika keelekasutusega. Jutlustes leidub viiteid ja kommentaare omaaegsetele Tallinna oludele. -
Heinrich Stahl ´´Anführung zu der Estnichen Spach´´, ´´Juhatus eesti keele juurde´´
Üks esimesi eesti keelsetest grammatika raamatutest. http://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Stahl -
Period: to
Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant)
Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1680. aastatel, kui B. G. Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamise idee käigus välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi. Siit tuligi Forseliuse kirja nimi. Forselius kasutas seda oma aabitsas. -
Period: to
Uuseesti keel
-
Hakkas ilmuma esimene eestikeelne kalendri seeria
Esimene eestikeelne kalender Eesti-Ma Rahwa Kalender ilmus 1720. a. kohta
Tallinna trükkali J. Köhleri väljaandel. Sama seeria ilmus kuni 1893. a., mille
väljaandjatena hiljem jätkasid tema pärijad. -
Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline leksikon ´´Lexocon Esthonico Germanicum´´ ehk ´´Eesti-saksa sõnaraamat´´
-
Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika ´´Kurtzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache´´ ´´Lühike sissejuhatus eesti keelde´´
-
Ilmus eesti keelne piibel
Esimene trükitud eestikeelne piiblitõlge ilmus 1739. aastal Jüri koguduse pastori Anton thor Helle tööna. Tõlkimise ja toimetamise juures oli Hellel ka mitmeid abilisi, neist peamine juba 1715. aasta Uue Testamendi tõlkimisel osalenud Eberhard Gutsleff. Tõlge valmis 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6 http://et.wikipedia.org/wiki/Piibel -
Period: to
F. R. Kretzwald
Kreutzwald pooldas ideed ühisest kirjakeelest ning leidis, et selle aluseks sobib Virumaa keel. Tema ettepanekud kirjaviisi parandamiseks jäid ebajärjekindlaks ega saavutanud pooluhoidu. Ta arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletamise teel. Ta rikastas näiteks arstiteaduse ja loodusteaduse sõnavara. Nimisõnade tuletamisel pooldas (n)ik-liidet, tuletas ka abstraktseid nimisõnu us-liite abil ja paljugi muud veel. -
Period: to
J. H. Rosenplänteri 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge
See käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasid. Lisasid uut teavet nii eesti keele vormistiku, sõnavara kui ka lauseehituse kohta. -
Period: to
O. W. Masingu väljaanne Marahwa Näddala-Leht
Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. -
Toodi välja kirjaviisi normimise vajadus
Saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse. -
O. W. Masingu väljaanne Marahwa Näddala-Leht
Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_rahvusliku_kirjanduse_tekke_aeg_(1820%E2%80%931850) -
Eduard Ahrensi raamat ´´Tallinna murde eesti keele grammatika´´ I osa
See on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest. -
Period: to
Uus kirjaviis (soomepärane ja häälduspärane)
Selle perioodi tunnus on ühtse eesti kirjakeele poole püüdlemine. -
G. H. Schüdlöffeli vagajutt ´´Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal´´
Esimene uues kirjaviisis raamat. http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Heinrich_Sch%C3%BCdl%C3%B6ffel -
Eduard Ahrensi raamat ´´Tallinna murde eesti keele grammatika´´ II osa
See on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest. -
Period: to
Kretzwaldi väljaanded ainsad uues kirjaviisis ilmunud trükiteosed
-
Perno Postimees ehk Näddalileht
Ajalehe esiknumber ilmus 5. juunil 1857. Väljaande asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalalehena Perno Postimees ehk Näddalileht. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4rnu_Postimees -
F. J. Wiedemanni ´´Eesti-saksa sõnaraamat´´
-
Lõplikult pääses uus kirjaviis võidule
..., kui Eesti Kirjameeste Selts otsustas hakata seda oma väljaannetes kasutama. Uuele kirjaviisile läks üle ka Eesti Postimees. Seega võttis uue, soomepärase kirjaviisi lõplik kasutuseletulek aega umbes 30 aastat. -
Rahvuslik teater
Eesti rahvuslik teater sündis laulu- ja mänguseltsides, selle alguseks loetakse 1870. aastat, kui Vanemuise seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_teater -
Eesti Kirjameeste Selts
Eesti Kirjameeste Selts oli Tartus aastail 1871–1893 tegutsenud kirjandusselts. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Kirjameeste_Selts -
Johannes Voldemar Veski
Hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust, keel kui organism, mis peab ise kasvama. Töötles sõnu välja eriala inimestega ning tõi keelde palju sünonüüme. Umbes 200 sõna lõi eesti keelde. nt. rase, uluk, lüliti. http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Voldemar_Veski -
Johannes Aavik
Lõi eesti keelde uusi tuletisi ning kunstlikke sõnatüvesid, täiendas grammatikasüsteemi, näpunäiteid lauseehituse kohta. Tema poolt on sõnu aga juurde tulnud umbes viiekümne paiku. nt. kolp, nõme, meenuma. http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Aavik -
Elmar Muugi ´´Väike õigekeelsus-sõnaraamat´´
Ta pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi, paludes Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes. -
VÕK
VÕK ehk vabariikllik õigekeelsuskomisjon moodustati 1960. aastal, sest saadi aru, et kirjakeele normingud tuleb viia tegeliku kellekasutusega vastavusse. VÕKi esimene koosseis ei jõudnud aga olulise tulemuseni ja komisjoni tegevus nurjus. Kümme aastat hiljem aga loodi uuesti vabariiklik õigekeelsuskomisjon ülesandega valida ja kinnitada 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatusse sobivaid reegleid. http://www.sirp.ee/archive/2000/09.06.00/Varia/varia1-1.html -
Period: to
Nõukogude aeg
Seda iseloomustas vene keele mõju suurenemise avalikus keelekasutuses nii ideoloogilise surve tõttu kui ka otsekontaktide tulemusena. Kõige kiiremini muutus sõnavara: agitpunkt, lööktööline, koomnoor, kultuurimaja. Ettevõtete ja organisatsioonide nimed nõukogustati. Eesti keele seisund halvenes kuna hakati praktiliselt igalpool kasutama vene keelt.
