-
Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil.
-
Ajastut, mille vältel ühiskondlikud suhted mingis piirkonnas on suhteliselt stabiilsed, nimetatakse sotsioperioodiks.
-
Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. Läänemeresoome algkeelest ei teata väga palju, aga oli üsna sarnane tänapäeva soome keelega.
-
Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest.
-
Murrangueesti ajakärk tõi kaasa väga palju keelemuutusi.
-
Muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. Eesti keel oli alamklassi keel.
-
Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel. Tekkis saksa-eesti kakskeelne vaimulikkond, loodi eesti kirjakeel. Perioodi lõpul oli umbes 10% eestlaskonnast kirjaoskajad.
-
Uuseesti keele perioodil on toimunud taas vähem muutusi.
-
Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Saksa keel domineeris, rootsi keel taandus ametliku keelena käibelt, riigiteenistuses muutus oluliseks vene keel. Vaimuliku keele kõrvale tekkis ilukirjanduse keel.
-
Hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas , arenes raamatukultuur. Paljud haridust saanud eestlased saksastusid.
-
Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolme kohaliku keele - vene, saksa ja eesti - kolmkeelsus. Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks.
-
Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikus elus üldiseks.
-
Seda perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus: paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseks või venekeelseks. Eestlased omandasid vene keele vähemalt suhtlus keele asemel. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid, v.a Võrumaal ja saartel.
-
Algas Eesti taasiseseisvumine. Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel. Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kaheneb. Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat.