-
Period: 900 BCE to 1200
muinasaeg
Muinasaeg on Eesti esimene sotsioperiood. Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Kujunesid välja eesti keele põhimurded. Kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil. -
Period: 480 BCE to
eesti keele kujunemise algus
-
1200
vanaeesti keel
-
Period: 1200 to 1560
orduaeg
Eesti keel jäi Eesti alal madala staatusega keeleks, mida kõneles lihtrahvas, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. Eestikeelne kultuur oli suuline, kirjakeel puudus. -
Period: 1200 to
murrangueesti keel
-
Period: 1224 to 1227
eesti kirjakeele algusaeg
Esimesed Eesti koha- ja isikunime : Otepää, Saadijärve, Lembitu, Vootele, Meeme Eesti keelseid sõnavorme on 1224-1227 kroonikas vähe, näiteks maja, väe kogunemiskoht, sõjavägi. Kroonikas on kirja pandud ka üksikud fraase, näiteks Laula! Laula! Pappi! -
1500
kirjakeele algusaeg 16. sajandil
1525-1532 on pandud kirja esimene eesti keelne raamat Kullamaa vakuraamat. -
Period: 1500 to
alamsaksa keele mõju
Alamsaksa keele mõju sõnavaras ja saksa keele tõlkemõjud tekstides olis tugevad. -
Period: 1560 to
Rootsi aeg
Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel. Alamsaksa keele kõrvale kerkis piiblikeelena ülemsaksa keel ja administratsiooni keelena rootsi keel. Ladina keele osatähtsus kahanes. Loodi eesti kirjakeel. Perioodi lõpul oli umbes 10% eestlaskonnast kirjaoskajad. -
Period: to
Heinrich Stahli panus eesti keelde
Tema panus oli eelkäijate omast suurem änu sellele, et tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Stahli keelekasutus sai kaasaegsetele eeskujuks. -
Period: to
esimesed eesti keele grammatikad
Esimesed eesti keele grammatikad : H. Stahli põhjaeestikeelne ,,Anführug zu er Esthnischen Sprach``(,,Juhatus eesti keele juurde´´ 1673) koos sõnastikuga ja Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika ,,observationes grammaticae circa linguam Esthonica´´ (,,Grammatilised vaatlused eesti keelest´´ 1648). -
misjonilingvistika
tollane kirjakeele arendamine ja ja grammatikate koostamine -
vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis
Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1680. aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamisega koos välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi. -
18. sajand kui eestikeelse ilukirjanduse algus
Järk-järgult said seda tüüpi õpetliku sisuga tõlkemuganduslikud teosed kalendri kõrvalt oluliseks lugemisvaraks. -
Period: to
uuseesti keel
-
Period: to
mõisaaeg
Saksa keel domineeris, rootsi keel taandus ametliku keelena käibelt, riigiteenistuses muutus oluliseks vene keel. Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust. -
eestikeelse täispiibli ilmumine
Eestikeelse piibli olemasolu aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas rahva silmaringi. -
Period: to
O. W. Masing
Väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat oli püüdnud oma teostes kirjaviisi isamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta. Masing võttis eesti keele õ-hääliku töhistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud. -
Period: to
E. Ahrens kui uue kirjaviisi alusepanija
Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladna-saksa eeskujust, vaid soome keelest. Tema grammatika näitematerjali võib pidadaesimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdekoguks. Ahrensi grammatikal on olnud suur mõju hilisematele eesti keeleõpetustele. -
Period: to
Marahwa Näddala-Leht
See on Masingu olulisim eestikeelne völjaanne. Selle väljaande kaudu lisanduseesti kirjakeelde uut sõnavara, uued liitsõnad. -
Period: to
F. R. Kreutzwaldi panus eesti keelde
Rahvusliku üheks osaks sai ühtse kirjakeele kujundamine ning uue kirjaviisi juurutamine, mida on oluliselt mõjutanud Friedrich Reinhold Kreutzwaldi hoiakud ja keelekasutus. Tema arvates pidi kirjakeel olema küll rahvapärane, kuid vaba kitsatest murdelisusest. Kreutzwald arendas teadikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laenutüvesid ja rikastades keelt tuletistega. -
Period: to
ärkamisaeg
Saksa keel püsis asjaajamis- ja kultuurikeelena, vene keele asend oli ebamäärane. Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Sel periodil kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. -
F. J. Wiedemann eesti keele teadusliku uurijana
Esimene profesionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult, oli F. J. Wiedemann. Alates 1861. aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. -
Period: to
venestamisperiood
Asjaajamine, teadus ja haridus muudeti venekelseks. Kujunes välja kolme kohaliku keele (vene, eesti ja saksa) kolmkeelsus. Ametliku keelena oli kõrgeim staatus vene keelel, baltisakslased arendasid oma kultuuri ja ühistegevust saksa keeles, eestlased eesti keeles. Algharidus, ajakirjandus ja ilkirjandus jäid mitmekeelseks. Teadlikult ja süstemaatilielt hakati arendama eesti kirjakeelt. -
Period: to
Johannes Aavik kui sõnavara uuendaja
Ta pidas oluliseks, et uudiskeelendeis oleks kasutatud vaid selliseid häälikuid ja häälikuühendeid, mis on olemas keele enese sõnades. -
esimene õigekeelsussõnaraamat
-
Period: to
Eesti aeg
Eesti keel muutus ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Saksa ja eriti vene keele osatähtsus kahanes. Kakskeelsus eestlaste hulgas hakkas kahanema. Murrete osatähtsus kahanes. -
normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides
Alates 1927. aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. -
Period: to
nõukogude aeg
Vene keele kasutuse järsk tõus. Rahvustevaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati koolis alates teisest klassist. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid, v.a Võrumaal ja saartel. -
Period: to
üleilmastumise aeg
Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel. Kõik avaliku elu valdknnad eestistati, kuid igapäevaeus kasutatakse jätuvalt ka vene keelt. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb ka inglise keel ning ka soome keel. -
Period: to
Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis
Nüüdiskirjakeele kasutusala on võrreldes 20. sajandi algusega oluliselt laienenud. Alates 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus. Uued inglise laensõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt nii originaalkujulise tsitaatlaenuna kui ka eesti keelde mugandatud kujul. -
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Alates 1993. aastast on olulisimaks keelekorralduslikuks instantiks Emakeele Seltsi keeletoimikud, kes otsustab ka normingumuutusi.