Eesti keele ajalugu

By Argo
  • Period: 100 to Dec 31, 1200

    Vanaeesti keel

    Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest. Vanaeesti keele kohta ei ole säilinud kirjalikke allikaid, Seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Vanaeesti keele perioodil toimus vähe eesti keelt teistest eristavaid muutusi, samuti ei toimunud keeleala sees murrete ühtlustumist.
  • Period: 100 to Dec 31, 1200

    Muinasaeg

    Muinasaeg on eesti keele esimene sotsioperiood. Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Keelekontaktid esinesid piirialadel seoses kaubanduse ja sõjandusega.
  • Period: 100 to

    Stahli-pärane kirjaviis

    ebaühtlane ja saksapärane
  • Period: Jan 1, 1200 to

    Murrangueesti keel

  • Period: Jan 1, 1200 to Dec 31, 1550

    Orduaeg

    Muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi Eesti alal madala staatusega keeleks, mida kõneles lihtrahvas, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles.
  • Period: Jan 1, 1224 to Dec 31, 1227

    Henriku " Liivimaa kroonika"

    Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid,
  • Jan 1, 1241

    Taani hindamisraamat

    1. sajandist pärinev ja ka põhiliselt nimeainest sisaldav allikas on Taani hindamisraamat ehk Liber Census Danie, mis on kirja pandud 1241.aastal ja hõlmab maavaldussuhete
  • Period: Jan 1, 1524 to Dec 31, 1532

    Kullamaa vakuraamat

    1. sajandi esimesest poolest on säilinud Kullamaa vakuraamat, Käsikiri on 144-leheküljeline ning sisaldab alamsaksa- ja ladinakeelse teksti hulgas mitmeid Eesti kohanimesid ja üksiksõnu.
  • Jan 1, 1525

    Teateid 1525. aastal ilmunud raamatu kohta

    On teateid 1525. aastal ilmunud raamatu kohta, mis sisaldanud ka eestikeelset teksti, kuid Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt hävitati see raamat rohkete vigade tõttu.
  • Jan 1, 1535

    esimene eestikeelne raamat

    Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus
  • Period: Jan 1, 1550 to

    Rootsi aeg

    Selajal kõneleti Eestis murrangueesti keelt. Rootsi aeg algas 16. sajandi teisel poolel, kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu.
  • Period: to

    39 jutlust

    1. sajandi põhjaeestilistest allikates pakuvad tänapäeval väga väärtuslikku materjali Georg Mülleri kirja pandud 39 jutlust, mis on mahukas käsikirjaline tekstikogu.

  • Stahli riimimata lauluraamat

    riimimata lauluraamatus nimettatud kümmekond pastorit, kes olid talle oma laulutõlkeid saatnud.

  • Esimesed eesti keele grammatikad

    1637 Heinrich Stahilt, 1648 Johannes gutslaffilt, 1660 Heinrich Gösekenilt, 1693 Johann Hornungilt.

  • Forseliuse kirjaviis

    Suure pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1680. aastatel, kui Bengt Gottfries Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamise idee käigus välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi. Seda nimetatakse vanaks kirjaviisiks ehk Forseliuse kirjaviisiks. Forselius kasutas seda oma aabitsas
  • Period: to

    Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis

    esimene ühtlustatud kirjakeele variant

  • eesti keele õpetamine

    1. aastal ilmus eesti keele õpetamiseks mõeldud aabits ja töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vanakirjaviis.

  • Uus testament

    1. aastal oli Riias trükist ilmunud lõunaeestikeelne uus testament ("Wastne Testament"), mille tõlkimisel olid põhitöö teinud isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius.
  • Period: to

    Uuseesti keel

    Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal. Tänu sellele võttis kindla kuju eesti kirjakeel.18. sajandi alguse eesti keel on väga suures osas sarnane tänapäeva eesti keelega, mistõttu 1739. aasta piibli lugemine ei ole tänapäeval keeruline.
  • Period: to

    Mõisaaeg

    Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Kuigi mõisad ja pärisorjus eksisteerisid ka varem, iseloomustab seda perioodi Balti erikord, mis kujunes baltisaksa mõisaühiskonna hiilgeajaks.

  • Põhjaeestikeelne uus testament

    See ilmus trükist 1715. aastal, selle triaaž oli 400 eksemplari. Tegemist on keeleliselt uuendusliku teosega, kus hoolikale redigeerimistööle vaatamata leidub siiski varieeruvust nii sõnavaras kui ka vormistikus.

  • kalendriseeria

  • Period: to

    Vana testament

    1720.-1730. aastatel tõlgiti ja redigeeriti vana testamendi raamatuid ning tegeldi juba olemasolevate uue testamendi tõlketekstide redigeerimisega.

  • Eesti-saksa rõnaraamat

    1. aastatel valmis Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline "lexicon Esthonico Germanicum" ehk " Eesti-saksa sõnaraamat", mis sai aluseks mitmele 18. sajandi sõnaraamatule.
  • Period: to

    Eesti poolilmalik jutukirjandus

  • Põhjaeesti keele grammatika

    1732.aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika "Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (" Lühike sissejuhatus eesti keelde") koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega.

  • Esimene eestikeelne täispiibel

    Esimene eestikeelne täispiibel pealkirjaga " Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna".

  • Täispiibli alusel ühtlustus kirjakeel.

  • Period: to

    Otto Wilhelm Masing

    Väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat Otto Wilhelm Masing oli püüdnud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta.
  • Period: to

    Nädalakiri

    Ilmus Põltsamaal 41 numbrit eestikeelset nädalakirja Lühhike öppetus, mida tõlkis ja avaldas valgustusideede kandja ja entsüklopedist August Wilhelm Hupel.
  • Period: to

    Saksakeelne ajakiri

    Uue kirjaviisi ootsungud hoogustusid 19. sajandi alguses. 1813-1832. aastatel ilmus J.H.Rosenbeplänteri eestvõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge, mis käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasid.
  • Period: to

    Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala-Leht

    Ja 1825.

  • Kirjaviisi normimise vajadus

    Beiträge veergudel toodi 1822. aastal välja ka kirjaviisi normimise vajadus, sest saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse,

  • Eduard Ahrens põhjaeesti keele grammatika

    Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" ("Tallinna murde eesti keele grammatika") ( esimene osa 1843, teine osa 1853) on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne kästluslaad. Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest.
  • Period: to

    Uus kirjaviis

    soomepärane ja häälduspärane

  • Esimene uues kirjaviisis raamat

    Uus kirjaviis leidis teiste pastorite seas ägedat vastuseisu, mistõttu esimene uues kirjaviisis raamat ilmus alles 1844. aastak. Selleks olu Jõelähtme pastori Gustav Heinrich Schüdlöffeli vahajutt "Toomas Westen, Lap rahwa uso ärataja Norra maal".

  • Fr. R. Kreutzwald

    Alles pärast seda, kui Fr. R. Kreutzwald sai 1850. aastate alguses aru uue kirjaviisi eelistest ja hakkas seda oma raamatutes kasutama ning kui ilmusid uues kirjaviisis kooliraamatud, ennekõike C. J. Jakobsoni lugemik, hakkas kirjaviis juurduma ja leidis rohkesti pooldajaid.

  • Perno Postimees

    1. aastal hakkas il,uma Perno Postimees ehk Näddalileht, asutati koore ja eesti seltse.

  • Wiedemanni saksakeelne eesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache".

  • Period: to

    Kõrgaeg

    Nendesse aastatesse jääb ka rahvuse kujunemise seisukohalt tähtis rahvuliku liikumise kõrgaeg.

  • "Estnisch-deutsches Wörterbuch" (Eesti-saksa sõnaraamat")

    Selle koostamiseks oli Wiedemann ise kogunud mudematerjali, kuid oli kasutanud ka varasemaid sõnaraamatuid ja vanemat trükisõna, samuti ÕESi kogusid ning pastoritelt ja kaasaegsetelt haritlastelt saadud materjali.

  • Eduard Ahrens

    Tema esitatud uue, soomepärase kirjaviisi põhimõtted hakkasid 1870. aastatel juurduma ning uus kirjaviis muutus sajandi lõpuks üldkasutavaks.

  • Venestusprotsess

    1. aastatel süvenes venestusprotsess, mille käigus vähenes saksa keele mõju. Perioodile on iseloomulik lõunaeesti keele tagaplaanile jäämine, millele aitas kaasa ühise kirjakeele taotlemine ja mida soosis ka üldine euroopalik rahvuskeskne ideoloogia.

  • Karl August Hermann

    Tema tähtsaim keelealane töö lisaks doktoriväitekirjale on 1884. aastal ilmunud keeleõpetus "Eesti keele Grammatik", mille järjena ilmus 1896. aastal "Eesti keele Lause-õpetus". See grammatika avaldas suurt mõju edasisele grammatikakirjandusele, ühtlasi oli tegemist esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega.
  • Period: to

    Vene tsaari riigi koosseis

  • Üle-eestiline keelekoosolek

    Üle-eestiline keelekoosolek
    Kirjaviisi normi osas kokkuleppimisele jõudmiseks korraldati 30.mail 1908 Tapal, kus Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eestimaa Rahvahariduse seltsi liikmed arutasid ühe päeva jooksul õigekirjutuse ühtlustamise küsimusi. Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi siiski ette ei võetud.
  • Period: to

    Mitmefunktsiooniline kirjakeel

    Seoses riikliku iseseisvusega 1918.1939 kujunes sajandi alguses välja mitmefunktsiooniline kirjakeel, mida õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus-. ja ajakirjandustekstides.
  • Period: to

    Eesti iseseisvus

  • E. Muuk "Eesti keeleõpetus"

    E. Muuk "Eesti keeleõpetus"
    Sellest ilmus ka lühem väljaanne koolidele.

  • Elmar Muugi "Väike õigekeelsus-sõnaraamat"

    Elmar Muugi "Väike õigekeelsus-sõnaraamat"
    1. aastal ilmus keeleteadlase E. Muugi toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Muuk pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi, paludes Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes.

  • Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimikond

    Alles 1947. a loodi kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimikond, ning alustas tööd keele ja Kirjandus instituut, mis mõlemad hakkasid tegelema keelehooldega.

  • Keelekorralduse taastamine

    Pärast keerulisi sõja-aastaid taastati keelekorraldus 1947. aastal.
  • Period: to

    Stalinismi aeg

  • Period: to

    Nõukogude aeg

  • J.V.Veski

    elas 1873-1968. aastatel. keelelisteks tõekspidamisteks on: keel on elusorganism, mis areneb ise. Pidas oluliseks süsteemsust. Koostas eriala terminaloogiat. On loonud kuni 200 sõna.

  • J.V.Veski

    J.V.Veski
    Elas 1873-1968. aastatel, Temameelest on keel kui elusorganism, mis areneb ise. Pidas oluliseks süsteemsust. Koostas eriala terminaloogiat. On loonud kuni 200 sõna.

  • J.Aavik

    J.Aavik
    Elas 1880-1973. aastatel. Tema meelest on keel ennekõike instrument, masin, mis vajab teadliku ja pidevat täiustamist. Aavik tõi keelde uusi tüvesid ja tegeles lause ehitus küsimustega.

  • VÕKi kolmas koosseis

    Arutati keelenormide õpetamist koolis, millest lähtus normide lihtsustamise vajadus. See tähendas pööret keelekorralduses, suundumist tegeliku keelekasutuse jälgimise ja samal ajal normingute reeglipärastamise poole.
  • Period: to

    Kirjakeele teataja (1985)

    Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused on koondatud sellesse raamatusse.

  • Inglis keele osatähtsusOsatähtsus on suurenenud.

  • Period: to

    Taasiseseisvumis aeg

  • Keeletoimkond

    Arutab kirjakeele normi ja otsustab normingumuutusi.

  • Õs 2006

    Õs 2006
    Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2006. Järgmine ÕS ilmus 2013. aastal.