-
Vanaeesti keeles toimusid esimesed muutused, mis eristasid eesti keele teistest läänemeresoome keeltest. Vanaeesti keele kohta ei ole säilinud kirjalikke allikaid, Seetõttu saab selles toimunud muutustest aimu ainult võrdlev-ajaloolise meetodi abil. Vanaeesti keele perioodil toimus vähe eesti keelt teistest eristavaid muutusi, samuti ei toimunud keeleala sees murrete ühtlustumist.
-
Muinasaeg on eesti keele esimene sotsioperiood. Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Keelekontaktid esinesid piirialadel seoses kaubanduse ja sõjandusega.
-
ebaühtlane ja saksapärane
-
-
Muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi Eesti alal madala staatusega keeleks, mida kõneles lihtrahvas, ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles.
-
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid,
-
- sajandist pärinev ja ka põhiliselt nimeainest sisaldav allikas on Taani hindamisraamat ehk Liber Census Danie, mis on kirja pandud 1241.aastal ja hõlmab maavaldussuhete
-
- sajandi esimesest poolest on säilinud Kullamaa vakuraamat, Käsikiri on 144-leheküljeline ning sisaldab alamsaksa- ja ladinakeelse teksti hulgas mitmeid Eesti kohanimesid ja üksiksõnu.
-
On teateid 1525. aastal ilmunud raamatu kohta, mis sisaldanud ka eestikeelset teksti, kuid Lübecki toomdekaani dokumentatsiooni kohaselt hävitati see raamat rohkete vigade tõttu.
-
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus
-
Selajal kõneleti Eestis murrangueesti keelt. Rootsi aeg algas 16. sajandi teisel poolel, kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu.
-
- sajandi põhjaeestilistest allikates pakuvad tänapäeval väga väärtuslikku materjali Georg Mülleri kirja pandud 39 jutlust, mis on mahukas käsikirjaline tekstikogu.
-
riimimata lauluraamatus nimettatud kümmekond pastorit, kes olid talle oma laulutõlkeid saatnud.
-
1637 Heinrich Stahilt, 1648 Johannes gutslaffilt, 1660 Heinrich Gösekenilt, 1693 Johann Hornungilt.
-
Suure pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1680. aastatel, kui Bengt Gottfries Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamise idee käigus välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi. Seda nimetatakse vanaks kirjaviisiks ehk Forseliuse kirjaviisiks. Forselius kasutas seda oma aabitsas
-
esimene ühtlustatud kirjakeele variant
-
- aastal ilmus eesti keele õpetamiseks mõeldud aabits ja töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis, vanakirjaviis.
-
- aastal oli Riias trükist ilmunud lõunaeestikeelne uus testament ("Wastne Testament"), mille tõlkimisel olid põhitöö teinud isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius.
-
Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal. Tänu sellele võttis kindla kuju eesti kirjakeel.18. sajandi alguse eesti keel on väga suures osas sarnane tänapäeva eesti keelega, mistõttu 1739. aasta piibli lugemine ei ole tänapäeval keeruline.
-
Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Kuigi mõisad ja pärisorjus eksisteerisid ka varem, iseloomustab seda perioodi Balti erikord, mis kujunes baltisaksa mõisaühiskonna hiilgeajaks.
-
See ilmus trükist 1715. aastal, selle triaaž oli 400 eksemplari. Tegemist on keeleliselt uuendusliku teosega, kus hoolikale redigeerimistööle vaatamata leidub siiski varieeruvust nii sõnavaras kui ka vormistikus.
-
-
1720.-1730. aastatel tõlgiti ja redigeeriti vana testamendi raamatuid ning tegeldi juba olemasolevate uue testamendi tõlketekstide redigeerimisega.
-
- aastatel valmis Salomo Heinrich Vestringi käsikirjaline "lexicon Esthonico Germanicum" ehk " Eesti-saksa sõnaraamat", mis sai aluseks mitmele 18. sajandi sõnaraamatule.
-
-
1732.aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika "Kurtzgefaszte Anweisung Zur Ehstnischen Sprache" (" Lühike sissejuhatus eesti keelde") koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega.
-
Esimene eestikeelne täispiibel pealkirjaga " Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna".
-
-
Väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat Otto Wilhelm Masing oli püüdnud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta.
-
Ilmus Põltsamaal 41 numbrit eestikeelset nädalakirja Lühhike öppetus, mida tõlkis ja avaldas valgustusideede kandja ja entsüklopedist August Wilhelm Hupel.
-
Uue kirjaviisi ootsungud hoogustusid 19. sajandi alguses. 1813-1832. aastatel ilmus J.H.Rosenbeplänteri eestvõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge, mis käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasid.
-
Ja 1825.
-
Beiträge veergudel toodi 1822. aastal välja ka kirjaviisi normimise vajadus, sest saadi aru, et keelt tuleb kirjutada nii, nagu seda hääldatakse,
-
Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" ("Tallinna murde eesti keele grammatika") ( esimene osa 1843, teine osa 1853) on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika, milles on samal ajal kasutusel uudne kästluslaad. Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest.
-
soomepärane ja häälduspärane
-
Uus kirjaviis leidis teiste pastorite seas ägedat vastuseisu, mistõttu esimene uues kirjaviisis raamat ilmus alles 1844. aastak. Selleks olu Jõelähtme pastori Gustav Heinrich Schüdlöffeli vahajutt "Toomas Westen, Lap rahwa uso ärataja Norra maal".
-
Alles pärast seda, kui Fr. R. Kreutzwald sai 1850. aastate alguses aru uue kirjaviisi eelistest ja hakkas seda oma raamatutes kasutama ning kui ilmusid uues kirjaviisis kooliraamatud, ennekõike C. J. Jakobsoni lugemik, hakkas kirjaviis juurduma ja leidis rohkesti pooldajaid.
-
- aastal hakkas il,uma Perno Postimees ehk Näddalileht, asutati koore ja eesti seltse.
-
-
Nendesse aastatesse jääb ka rahvuse kujunemise seisukohalt tähtis rahvuliku liikumise kõrgaeg.
-
Selle koostamiseks oli Wiedemann ise kogunud mudematerjali, kuid oli kasutanud ka varasemaid sõnaraamatuid ja vanemat trükisõna, samuti ÕESi kogusid ning pastoritelt ja kaasaegsetelt haritlastelt saadud materjali.
-
Tema esitatud uue, soomepärase kirjaviisi põhimõtted hakkasid 1870. aastatel juurduma ning uus kirjaviis muutus sajandi lõpuks üldkasutavaks.
-
- aastatel süvenes venestusprotsess, mille käigus vähenes saksa keele mõju. Perioodile on iseloomulik lõunaeesti keele tagaplaanile jäämine, millele aitas kaasa ühise kirjakeele taotlemine ja mida soosis ka üldine euroopalik rahvuskeskne ideoloogia.
-
Tema tähtsaim keelealane töö lisaks doktoriväitekirjale on 1884. aastal ilmunud keeleõpetus "Eesti keele Grammatik", mille järjena ilmus 1896. aastal "Eesti keele Lause-õpetus". See grammatika avaldas suurt mõju edasisele grammatikakirjandusele, ühtlasi oli tegemist esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega.
-
-
Kirjaviisi normi osas kokkuleppimisele jõudmiseks korraldati 30.mail 1908 Tapal, kus Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eestimaa Rahvahariduse seltsi liikmed arutasid ühe päeva jooksul õigekirjutuse ühtlustamise küsimusi. Arutati kirjaviisi häälduspärasemaks muutmist, kuid suuri muutusi siiski ette ei võetud.
-
Seoses riikliku iseseisvusega 1918.1939 kujunes sajandi alguses välja mitmefunktsiooniline kirjakeel, mida õpetati haridusasutustes, kasutati ametlikus suhtluses, õigusemõistmisel, majanduses, teadus-, ilukirjandus-. ja ajakirjandustekstides.
-
-
Sellest ilmus ka lühem väljaanne koolidele.
-
- aastal ilmus keeleteadlase E. Muugi toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Muuk pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi, paludes Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonnalt seisukohti probleemsetes küsimustes.
-
Alles 1947. a loodi kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimikond, ning alustas tööd keele ja Kirjandus instituut, mis mõlemad hakkasid tegelema keelehooldega.
-
Pärast keerulisi sõja-aastaid taastati keelekorraldus 1947. aastal.
-
-
-
elas 1873-1968. aastatel. keelelisteks tõekspidamisteks on: keel on elusorganism, mis areneb ise. Pidas oluliseks süsteemsust. Koostas eriala terminaloogiat. On loonud kuni 200 sõna.
-
Elas 1873-1968. aastatel, Temameelest on keel kui elusorganism, mis areneb ise. Pidas oluliseks süsteemsust. Koostas eriala terminaloogiat. On loonud kuni 200 sõna.
-
Elas 1880-1973. aastatel. Tema meelest on keel ennekõike instrument, masin, mis vajab teadliku ja pidevat täiustamist. Aavik tõi keelde uusi tüvesid ja tegeles lause ehitus küsimustega.
-
Arutati keelenormide õpetamist koolis, millest lähtus normide lihtsustamise vajadus. See tähendas pööret keelekorralduses, suundumist tegeliku keelekasutuse jälgimise ja samal ajal normingute reeglipärastamise poole.
-
Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused on koondatud sellesse raamatusse.
-
-
-
Arutab kirjakeele normi ja otsustab normingumuutusi.
-
Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2006. Järgmine ÕS ilmus 2013. aastal.
