-
Period: 1 CE to 1200
Vanaeesti keel
- Selle kohta ei ole säilinud kirjalikke allikaid.
-
Period: 1 CE to 1200
Muinasaeg
- Eesti keele I sotsioperiood.
- Eesti alal elasid eesti keel kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Kirjakeel puudus.
-
Period: 1200 to
Murrangueesti keel
- Suurte muutuste periood eesti keele kujunemisel.
- Selle perioodi lõpuks oli eesti keel juba üldjoontes sarnane tänapäeva eesti keelega.
-
Period: 1200 to 1550
Orduaeg
- Eesti keele II sotsioperiood.
- Tekkis alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati.
- Eesti keel jäi madala staatusega keeleks.
- Kirjakeel puudus.
-
Period: 1224 to 1227
Esimesed eestikeelsed kohanimed ja lausekatkendid
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid. -
1500
Kirjakeele algusaeg 16. sajandil
Vanimad säilinud eestikeelsed tekstid on seotud luterliku reformatsiooni levikuga. Need on tõlkelised usutekstid, mille kirjapanijad olid sakslastest pastorid. Sellepärast nimetatakse eesti kirjakeele varasemat arengujärku kirikukeele ajajärguks. -
1535
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus. -
Period: 1550 to
Rootsi aeg
- Eesti keele III sotsiperiood.
- Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel.
- Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algulosaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kunigariigi koosseisu.
- Linnad olid mitmekeelsed.
- Tekkis saksa-eesti kakskeelne vimulikkond.ee
- Loodi eesti kirjakeel.
- Perioodi lõpul oli umbes 10% eestlaskonnast kirjaoskajad.
-
Period: to
Heinrich Stahli panus eesti keelde
Tema panus oli eelkäijate omast suurem tänu sellele, et tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. -
Esimesed eesti keele grammatikad
Heinrich Stahli põhjaeestikeelne "Anführung zu der Esthnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde") koos sõnastikuga. -
Esimesed eesti keele grammatikad
Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika " Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" (" Grammatilised vaatlused eesti keelest") -
Alamsaka keele mõju
Kuna alamsaksa keel Eesti- ja Liivimaal peaaegu neli sajandit ametlik asjaajamiskeel, siis on sealt eesti kirjakeelde tulnud rohkesti kultuurisõnavara. -
Vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis
Selle loojaks on Bengt Gottfried Forselius. -
Period: to
Uuseesti keel
- Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist.
-
Period: to
Mõisaaeg
- Eesti keele IV sotsioperiood.
- Algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu.
- Saksa keel domineeris, rrotsi keel taandus, riigiteenistuses muutus oluliseks vene keel.
- Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel.
- Kujunes välja eesti kirjakeel.
- Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust
-
Period: to
18. sajand kui eestikeelse ilukirjanduse algus
- sajandi jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
-
Eestikeelse täispiibli ilmumine
See on nii Eesti kultuuriloos kui ka kirjakeele ajaloos väga oluline teos, sest levisrahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel. -
Period: to
Otto Wilhelm Masing
- Väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat
- Püüdis oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta.
- Õnnestunud ettepanekuna võttis Masing eesti keele õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud.
-
Period: to
Eduard Ahrens kui uue kirjaviisi alusepanija
- Tema põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele õpetus.
- Tema grammatika näitematerjalivõib pidada eimeek suuremaks autentseks eesti keele murdekoguks.
- Tema grammatikal on olnud suur mõju hilisemale eesti keeleõpetustele.
-
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutzwaldi panus eesti keelde
Ta arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastads keelt tuletistega -
Period: to
Ferdinand Johann Wiedemann eesti keele teadusliku uurijana
- Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keele materjali ja uuris eesti keelt teaduslikult.
- 1869. aastal ilmus tema "Estnisch-deutsches Wörterbuch" ("Eesti-saksa sõnaraamat"), mille koostamiseks oli ta ise kogunud murdematerjali, kuid oli kasutanud ka varasemaid sõnaraamatuid ja vanemat trükisõna.
-
Period: to
Marahwa Näddala-Leht
- Masingu olulisim eestikeelne väljaanne.
- Selle kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara.
-
Period: to
Ärkamisaeg
- Eesti keele V sotsioperiood.
- Saksa keel püsis asjaajamis- ja kultuurikeelena.
- Vene keele asend oli ebamäärane.
- Eesti keel oli ikka alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond.
- Kujunes välja eesti kirjakultur.
- Eestlaste kirjaoskus kasvas.
- Arenes raamatukultuur.
- Paljud haridust saanud eestlased saksastusid.
-
Period: to
Venestusaeg
- Eesti keele VI sotsioperiood.
- Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks.
- Kujunes välja kolme kohaliku keele - vene, saksa ja eesti - kolmkeelsus.
- Ametliku keelena oli kõrgeim staatus vene keelel, baltisakslased arendasid oma kultuuri ja ühistegevust saksa keeles, eestlased eesti keeles.
- Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks.
- Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
-
Period: to
Johannes Aavik kui sõnavara uuendaja
Olulisim teos, mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõtted, on tema "Keeleuuenduse äärmised võimalused" -
Esimene õigekeelsussõnaraamat
-
Period: to
Eesti aeg
- Eesti keele VII sotsioperiood.
- Algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil.
- Saksa ja eriti vene keele osatähtsus kahanes.
- Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes.
- Kujunesid välja eesti erialakeeled, arenes terminoloogia.
- Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikus elus üldiseks.
-
Normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides
-
Period: to
Nõukogude aeg
- Eesti keele VIII sotsioperiood.
- Seda perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus.
- Pidevalt kasvas venekeelsete sisserännanute hulk.
- Rahvustevaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati koolis alates teisest klassist.
- Kujunesid väljaerinevad keelekeskkonnad.
- Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid, v.a Võrumaala ja saartel.
-
Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis
Alates 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus. Uued inglise laensõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt nii originaalkujulise tsitaatlaenuna kui ka eesti keelde mugandatud kujul. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
- Eesti keele IX sotsioperiood.
- Algas Eesti taasiseseisvumisega.
- Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel.
- Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati.
- Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb.
- Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel ning Tallinnas ja kuurortlinnades ka soome keel.
- Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat.
-
Emakeele Seltsi keeletoimkond
