-
- Selle kohta ei ole säilinud kirjalikke allikaid.
-
- Eesti keele I sotsioperiood.
- Eesti alal elasid eesti keel kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Kirjakeel puudus.
-
- Suurte muutuste periood eesti keele kujunemisel.
- Selle perioodi lõpuks oli eesti keel juba üldjoontes sarnane tänapäeva eesti keelega.
-
- Eesti keele II sotsioperiood.
- Tekkis alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati.
- Eesti keel jäi madala staatusega keeleks.
- Kirjakeel puudus.
-
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. Teos on ladinakeelne, kuid selles leidub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid.
-
Vanimad säilinud eestikeelsed tekstid on seotud luterliku reformatsiooni levikuga. Need on tõlkelised usutekstid, mille kirjapanijad olid sakslastest pastorid. Sellepärast nimetatakse eesti kirjakeele varasemat arengujärku kirikukeele ajajärguks.
-
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus. -
- Eesti keele III sotsiperiood.
- Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel.
- Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algulosaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kunigariigi koosseisu.
- Linnad olid mitmekeelsed.
- Tekkis saksa-eesti kakskeelne vimulikkond.ee
- Loodi eesti kirjakeel.
- Perioodi lõpul oli umbes 10% eestlaskonnast kirjaoskajad.
-
Tema panus oli eelkäijate omast suurem tänu sellele, et tema raamatud ilmusid trükituna ja need levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas.
-
Heinrich Stahli põhjaeestikeelne "Anführung zu der Esthnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde") koos sõnastikuga. -
Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika " Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam" (" Grammatilised vaatlused eesti keelest")
-
Kuna alamsaksa keel Eesti- ja Liivimaal peaaegu neli sajandit ametlik asjaajamiskeel, siis on sealt eesti kirjakeelde tulnud rohkesti kultuurisõnavara.
-
Selle loojaks on Bengt Gottfried Forselius. -
- Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist.
-
- Eesti keele IV sotsioperiood.
- Algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu.
- Saksa keel domineeris, rrotsi keel taandus, riigiteenistuses muutus oluliseks vene keel.
- Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel.
- Kujunes välja eesti kirjakeel.
- Hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust
-
- sajandi jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
-
See on nii Eesti kultuuriloos kui ka kirjakeele ajaloos väga oluline teos, sest levisrahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. sajandi vältel. -
- Väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat
- Püüdis oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta.
- Õnnestunud ettepanekuna võttis Masing eesti keele õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud.
-
- Tema põhjaeesti keele grammatika "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele õpetus.
- Tema grammatika näitematerjalivõib pidada eimeek suuremaks autentseks eesti keele murdekoguks.
- Tema grammatikal on olnud suur mõju hilisemale eesti keeleõpetustele.
-
Ta arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastads keelt tuletistega
-
- Esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keele materjali ja uuris eesti keelt teaduslikult.
- 1869. aastal ilmus tema "Estnisch-deutsches Wörterbuch" ("Eesti-saksa sõnaraamat"), mille koostamiseks oli ta ise kogunud murdematerjali, kuid oli kasutanud ka varasemaid sõnaraamatuid ja vanemat trükisõna.
-
- Masingu olulisim eestikeelne väljaanne.
- Selle kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara.
-
- Eesti keele V sotsioperiood.
- Saksa keel püsis asjaajamis- ja kultuurikeelena.
- Vene keele asend oli ebamäärane.
- Eesti keel oli ikka alamklassi keel, kuid hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond.
- Kujunes välja eesti kirjakultur.
- Eestlaste kirjaoskus kasvas.
- Arenes raamatukultuur.
- Paljud haridust saanud eestlased saksastusid.
-
- Eesti keele VI sotsioperiood.
- Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks.
- Kujunes välja kolme kohaliku keele - vene, saksa ja eesti - kolmkeelsus.
- Ametliku keelena oli kõrgeim staatus vene keelel, baltisakslased arendasid oma kultuuri ja ühistegevust saksa keeles, eestlased eesti keeles.
- Algharidus, ajakirjandus ja ilukirjandus jäid mitmekeelseks.
- Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
-
Olulisim teos, mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõtted, on tema "Keeleuuenduse äärmised võimalused"
-
-
- Eesti keele VII sotsioperiood.
- Algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil.
- Saksa ja eriti vene keele osatähtsus kahanes.
- Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes.
- Kujunesid välja eesti erialakeeled, arenes terminoloogia.
- Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikus elus üldiseks.
-
-
- Eesti keele VIII sotsioperiood.
- Seda perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus.
- Pidevalt kasvas venekeelsete sisserännanute hulk.
- Rahvustevaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati koolis alates teisest klassist.
- Kujunesid väljaerinevad keelekeskkonnad.
- Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid, v.a Võrumaala ja saartel.
-
Alates 1990. aastatest on suurenenud inglise keele osatähtsus. Uued inglise laensõnad on sageli kirjakeeles kasutusel rööpselt nii originaalkujulise tsitaatlaenuna kui ka eesti keelde mugandatud kujul.
-
- Eesti keele IX sotsioperiood.
- Algas Eesti taasiseseisvumisega.
- Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel.
- Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati.
- Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb.
- Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel ning Tallinnas ja kuurortlinnades ka soome keel.
- Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes, arendatakse keeletehnoloogiat.
-
