-
Üheks arendajaks oli Otto Wilhelm Masing. Püüdis lisamärkide abil tekste arusaadavamaks muuta. Masing tõi eesti keelde Õ-häälikule tähemärgi.
-
Rahvusliku kirjanduse rajaja ja valgustusideede kandja. Ta kirjutas palju artikleid ning oli üks eesti keele teadusliku uurimise algatajatest ning märkas suurt vahet rahvakeele ja kirjakeele vahel. Käsitles põhjalikult käändsõnavormistikku.
-
Ajakiri oli keelemõtte arendaja J.H Rosenplänteri eestvõttel ning artikleid avaldasid eesti tippharitlased. Ajakiri käsitles kirjanduse, keele, rahvaluule, raamatuloo jm teemasi. Keeleartiklid lisasid uut teavet eesti keele vormistikku, sõnavara ja lauseehituse kohta.
-
Masingu olulisim eestikeelne väljaanne. Selle välja andmise kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara, laensõnad (oksjon, magister), liitsõnad (taevatund, kivisepp)
-
Alusepanija on Eduard Ahrens, kelle grammatikal on olnud suur mõju hilisematele eesti keele õpetustele. Ta leidis, et soomepärane kirjaviis võimaldab vahet teha eesti keeles oluliste pikkade ja lühikeste häälikute kirjas vastandamisel. Näiteks kirjutada häälikut ühe ja kahe tähega nagui kalla nüüd on kala. Tema eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt.
-
Uue kirjaviisiga raamatu kirjutas Jõelähtme pastor Gustav Heinrich Schüdlöffeli vagajutt "Toomas Westen, Lapo rahwa uso ärataja Norra maal"
-
Kreutzwald oli elujooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. Ta arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tõi kasutusele laentövesid, rikastas eesti keelt tuletistega ning rikastas teadusterminoloogiat nagu arstiteadus (mädanik, reuma, meeleorganid) ja loodusteaduse sõnavara (iduleht, lawiin, pooltõmblik). Tõi käibele naissugu na-liite (kuninganna, keisrina).
-
-
Ferdinand Johann Wiedemann pühendus eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. !869. aastal ilmus "Eesti-saksa sõnaraamat", mis oli põhjalik ning mis sisaldas umbes 50 000 eestikeelset sõna. Wiedemann on suuri teeneid eesti keele materjali talletamises ja süstemaatilises uurimises , tema eesti-saksa ja eesti keele grammatika on olulised tänapäevani.
-
-
Eesti-saksa sõnaraamat Wiedemanni poolt.
-
Kui varem polnud haritlasede olnud üksmeelel, mille üks põhjus oli raamatu traditsioon. 1850. aastate algusessai ka Kreutzwald aru uue kirjaviisi eelistest ning lõplikult hakati uut kirjakeelt kasutama erinevates väljaannetes nt Eesti Postimees.
-
-
Ta on esimene teaduskraadiga eestlasest keeleteadlane ja eestikeele süvauurija. Pakkus välja kujusi saaani, saani, sani.
-
-
saksakeelne eestikeelne grammatika, kus on põhjalikult ja süsteemselt tutvustatud eesti keele käsitlust, häälikusüsteemi, sõnatuletust ja vormiõpetust
-
1857–1861 (osadena); 1862 (terviklik)
-
Veske uurimus, kus tõestab teaduslikult kirjaviisi probleemi ning arutleb III välte kirjas edasiandmise võimaluste üle. Pakkudes välja kujusi saaani, saani, sani.
-
Oli mitmekülgne haritlane ning lõpetas Lepzii ülikoolis doktorikraadiga. Avaldas suurt mõju grammatikakirjandusele nt "Eesti keele Grammatik"ja oli viljakamaid sõnavara rikastajaid, kelle eesmärk oli puhastada eesti kirjakeelt võõrsõnadest. Tema kasutatud keeleterminid on ka tänapäeval alles näteks ees- ja tagasõna, sidesõna, hüüdsõna; algvõrre, ülivõrre. Ta on ka loonud hulgaliselt kunsti ja teaduse sõnavara näiteks kunst, osklane, joonis, kaksiklaul jne.
-
Autor K.A.Hermann
