-
Eesti ja liivikeel jagunesid kolmeks keeleks: Liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti.
-
Selles ajas hakkas eesti ja liivi keel tunduvalt erinema teistest läänemeresoome keeltest kuna nad võtsid kasutusele õ-hääliku.Eesti ja liivi keeled hakkasid aina rohkem üksteisest erinema ja tekkisid kolm erinevat keelt: Põhja-Eesti keel, Lõuna-Eesti keel ja liivi keel.
-
Muinasaeg on eesti keele esimene sotsioperiood. Eesti keel oli piirkonna ainuke suhtlus keel siis.Keelekontaktid tulid ainult piiri peal kaubeldes ja sõjaliselt. Kujunesid välja põhi murded.
-
-
-
-
-
Eestisse tekkis alamsaksa keelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati.Eesti keel jäi Eesti aladel vähe tähtsaks keeleks. Suheldi põhiliselt alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus toimus ladina keeles
-
Toimusid suured muutused eesti keele kujunemisel.
-
-
-
Alamsaksakeel kõrvale ülemsaksakeel ja adminiratsiooni keelena rootsi keel
-
-
-
-
Venelased tulid võimule, hakkas ilmuma eesti keelset kirjandust ja kujunes välja eesti kirjakeel.
-
Kõige suurem eesti keelne grammatika ja sõnavara, kus on nii põhja-eesti keele ja lõuna-eesti keele sõnavara ja grammatika.
-
Ilmus esimene eesti keelne piibel.
-
Avaldati esimene eestikeelne täispiibel, seda peetakse alguseks
-
Tegi põhja-eesti grammatika
-
Andis välja eesti keele grammatika raamatu.
-
Hakkas tekkima eesti keelne haritlaskond, kujunes välja eesti kirjakultuur, talupoegade kirjaoskus kasvas
-
Asjaajamine, teadus ja haridus muudeti vene keelseks.
-
Karl August Hermann võttis kasutusele oleva käände
-
Aavik võttis kasutusele i - ülivõrde ja i - mitmuse
-
See algas eesti keelse ülikooli loomisega. Eesti keelest sai ainus ametlik keel Eesti territooriumil.
-
Nüüd tuli eesti keele kõrvale ka vene keel, osades kasutadki ainult vene keelt.Venelasi rändas aina rohkem sisse. Vene keelt hakati õpetama teisest klassist.
-
Algas Eesti taasiseseisvumisega.Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel jälle. Noorem põlvkond oskab vähem vene keelt, inglise keel on tähtsal kohal ja soome keel ka.
-
