-
Period: 1224 to 1227
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid
Esimesed eesti keelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku ,,Liivimaa kroonikas”, mis kajastab aastail 1224-1227 toimunud vallutusretke Liivimaale. -
1241
Liber Census Daniae
Taani hindamisraamat ehk Liber Census Danie, on kirja pandud 1241.aastal ja hõlmab maavaldussuhete registrit ning sisaldab näiteks selliseid kohanimesid nagu Peskulae ‘Pääsküla’, Hirwae ‘Iru’, Ketherae ‘Kehra’ ja Hakriz ‘Hageri’. -
1535
Koelli luterlik katekismus
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat on Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus. -
Forseliuse kirjaviis
Suur pööre eesti kirjakeele kujundamisel toimus 1680.aastatel, kui Bengt Gottfried Forselius pakkus rahvahariduse arendamiseks ja rahvakoolide rajamisega koos välja uue, varasemast kergemini loetava kirjaviisi. Seda nimetatakse vanaks kirjaviisiks ehk Forseliuse kirjaviisiks. -
Esimestest kirjapanekutest (kuni aastani 1680 )
Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane) -
Period: to
Forseliuse kirjaviis
Ehk vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant) -
Misjonilingvistika
- sajandi nimetus tolle aegse eesti keele kirjakeele arendamise ja grammatika koostamisele.
-
Eestikeelse täispiibli ilmumine
- Aastal ilmus trükist esimene eesti keelne täispiibel pealkirjaga ,,Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna.”. See levis rahva hulgas ja kujundas arusaama raamatukeelsest ja -stiilist, mis jäi kasutusele kogu 18. Sajandi vältel.
-
Period: to
O.W. Masing
Väga hea eesti keele oskusega pastor ja literaat Masing, oli püüdnud oma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta. Olulisim väljaanne : ,,Marahwa Näddala-Leht”. Selle väljaande kaudu lisandus eesti keelde uut sõnavara. -
Period: to
Uus kirjaviis
soomepärane ja häälduslähedane, kehtib tänapäevani. -
,,Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat”
Eesti esimene õigekeelsussõnaraamat, mida oli koostatud rühmatööna 1910-1918. -
Johannes Aavik
Aavik propageeris oma paljudes väljaannetes oma uuenduskava (sõnavara kui ka grammatika uuedust. Olulisim teos, mis võtab kokku Aavikust keeleuuenduse põhimõtted, on tema ,,Keeleuuenduse äärmised võimaluseв» -
normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides
Elmar Muuk andis välja 1927. Aastal raamatu ,,Eesti keeleõpetus”, millest ilmus ka lühem väljaanne koolidele, mis võeti samal aastal kasutusse ja hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. -
Kirjakeel nõukogude perioodil
Peale II maailmasõda algas Eestis nõukogude periood. Kõige kiiremini muutus sõnavara : tollased muutused kajastasid ideoloogilist pööret, mille käigus tulid koos uute mõistetega kasutusele vene-eeskujulised sõnad, näiteks agitpunkt, lööktööline, komnoor, kultuurimaja, punanurk, rahvavaenlane. Alles 1947. Aastal loodi kirjastuste tarbeks Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimkond ning alustas tööd Keele ja Kirjanduse instituut, mis mõlemad hakkasid tegelema keelehooldega. -
Kirjakeel taasiseseisvunud Eestis
Nüüdiskirjakeele kasutusala on võrreldes 20. Sajandi algusega oluliselt laienenud. Tekkinud on täiesti uus allkeel, internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. Kui eesti kirjakeele kujunemist määras varasematel sajanditel ennekõike raamatutekst, siis tänapäeval mõjutab keelekasutajaid raamatutest rohkem ajakirjandusväljaannete keelekasutus. -
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Alates 1993. Aastast, pärast VÕKi likvideerimist, on olulisimaks keelekorralduslikuks instantsiks Emakeele Seltsi keeletoimkond, kes otsustab ka normingumuutusi. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk,ÕS 2013 .