-
Arendas tarbe- ja teaduskeelt. "Eesti õigekeelsuse-sõnaraamatu" koostaja.
-
Tegeles keeleuuendamisega, lähtus ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Lõi keelde uusi tuletisi ning kunstlikke sõnatüvesid, täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunaäiteid lauseehituse kohta. Esitas programmilise väljenduse lühendamise ahela.
-
Uute sõnade kunstlik loomine (näiteks veenma, roim, laup). Sõnade loomine sõnaühendite teel (näiteks välmima- välja mõtlema). Sõnade laenamine teistest keeltest (Aavik pakkus välja üle 800 soome laensõna).
-
Vormisüsteemi täiendamine ja ühtlustumine. Aavik elustas viisiütleva käände vormi (suuri silmi, avasui) ning soovitas lühikesi ülivõrde vorme (parim, suurim).
-
Keeleteadlane, pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest.
-
-
Kirjaviisi normi kokkuleppimine, õigekirjutuse ühtlustamise küsimuste arutamine.
-
Konverentside tulemused võttis kokku J.V. Veski brošüür ,,Eesti kirjakeele reeglid''
-
1918.aastal ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimen õigekeelsussõnaraamat
-
-
Johannes Aaviku teos, mis võtab kokku keeleuuenduse põhimõtted, on tema "Keeleuuenduse äärmised võimalused."
-
Alates 1927. aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt.
-
Väga populaarne, viie aasta jooksul ilmus kuus kordus trükki.
-
Vene keele mõju suurenemine, sõnavara muutumine, uued mõisted, vene-eeskujulised sõnad (näiteks kultuurimaja, rahvavaenlane).
-
Tegeles keelehooldega.
-
Tegeles keelehooldega.
-
Uus versioon 1933. aastal ilmunud "Väikesest õigekeelsuse-sõnaraamatust" kus on lähtutud uutest põhimõtetest.
-
-
Loodi, sest saadi aru, et kirjakeele normingud tuleb viia tegeliku keelekasutusega vastavusse. VÕK esimene koosseis ei kestnud kaua ja ei jõudnud oluliste tulemusteni.
-
Loodi eesmärgiga valida ja kinnitada 1976. aasta õigekeelsussõnaraamatusse sobivaid keelendeid.
-
Uute põhimõtetega õigekeelsussõnaraamat.
-
VÕKi kolmas koosseis arutas keelenormide õpetamist koolis ning sellest lähtuvat normide lihtsustamist. Tehti palju otsuseid, millega lähendati normingut tegelikule keelekasutusele.
-
Sinna koondati õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused.
-
Murdeliste kirjakeelevariantide tekkimine, suurunes inglise keele osatähtsus, uued inglise laensõnad.
-
Olulisim keelekorralduslik instants, otsustab normingu muutusi.
-
Õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, mis on kirjakeele normi aluseks.
-
Tänapäeva kirjakeelt iseloomustab keelekasutuse vabaduse suurenemine ning argikeele väljendite tungimine kirjakeelde. Põhiliseks laene andvaks keeleks on inglisekeel.