-
Vanaeesti keele kohta ei ole säilinud kirjalikke allikaid. Kõige varajasem muutus, mis eristab eesti ja ka liivi keelt kõigist teistest läänemeresoome keeltest, on õ-hääliku tekkimine. Suurenesid murretevahelised erinevused, Eesti- ja Liivimaa aladel kujunes välja kolm olulist murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti.
-
Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Kirjakeel puudus, kultuur põhines suulisel traditsioonil.
-
Muistse vabadusvõitluse järel Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi eesti alal keeleks mida kõneles ainult lihtrahvas.
Eestikeelne kultuur oli suuline ning kirjakeel puudus. -
Suurte muutuste periood algas 13.sajandil pärast Eesti alade vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt ning kestis kuni 18.sajandini.
-
Sellest ajast on säilinud vanimad eestikeelsed tekstid mis on seotud luterliku reformatsiooniga ning on kirja pandud saksa pastorite poolt, mille tõttu seda arengujärku nimetatakse kirikukeele ajajärguks.Pärast reformatsiooni tekkis tõeline vajadus eesti kirjakeele järgi. Ristiusu kombeid oli tarvis rahvale tutvustada ning kõige arusaadavam oli see ikka emakeeles. Selleks tõlgiti usutekste, kuna kindlad grammatika ja keelereeglid puudusid oli tulemuseks suur varieeruvus ja kirjaviis vormistikus.
-
See rääkis 1224-1227 aastail toimunud vallutusretkest Liivimaale. Teoses leidub üksikuid eestikeelseid tsitaate ja lauseid. Kroonikas on mitusada eesti koha- ja isikunime, näiteks Odenpe ‘Otepää’, ‘Sadegerwe ‘Saadjärve’, Lembitus ‘Lembitu’ ja Wottele ‘Vootele’. Eesikeelseid sõnavorme on vähe, näiteks maia ‘maja’, malewa ‘sõjavägi’ ja magetac ‘magatagu’. Kirja on pandud ka üksikuid fraase, näiteks Laula! Laula! Pappi! -
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus.
Raamatust on säilinud kõigest 11 lehekülge ning need leiti 1929 ühe koguteose köite kaane täitematerjali hulgast. -
Reformatsiooni tagajärjel liideti maa Rootsi kuningriigi koosseisu. Eesti keel jäi alamklassi keeleks. Linnad olid mitmekeelsed ja maapiirkonnad eestikeelsed. Perioodi lõpul oli 10% eestlaskonnast kirjaoskajad.
-
17.sajandil ilmusid esimesed grammatikad ning pandi kindel alus kirikukeelele: ilmusid mahukad ja põhjalikud kirikukäsiraamatud nii põhja- kui ka lõunaeesti keeles. 1686.aastal panid alus esimesele lõunaeestikeelsele testamendile „Wastne Testament”. Kirjakeele algus ajal mõjutas eesti keele kujunemist rohkelt alamsaksa keel kuna see oli sajandeid Eesti- ja Liivima ametlik keel. Selle tõttu on eesti keelde tulnud umbes 800 laenusõna alamsaksa keelest. Kultuurisõnavara, näiteks kool, haamer, salm.
-
Ta oli 17.sajandi kõige mõjukam varajase eesti keele kujundaja ja fikseerija.Tema panus oli tohutult suur kuna tema raamatud ilmusid trükituna ningvneed levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Kuna ta ei tõlkinud kõike ise ning kasutas oma ametikaaslaste abi selles, varieerus ta teoste sõnavara ja vormikus. 1637 ilmus esimene eesti keelne grammatik „Juhatus eesti keele juurde”, mille autor oli muidugi Heinrich Stahli.
-
17.sajandi lõpuks oli juba sada aastat tegeletud piiblitekstide tõlkimisega. Suur pööre toimus kui 1680.aastal pakkus B.G. Forselius pakkus rahvahariduse arendamise ja rahvakoolide rajamisega koos välja, loetavama ja kergema kirjaviisi, mida nimetatakse vanaks ehk Forseliuse kirjaviisiks. Tema süsteem lähtus täishäälikute pikkuse märkimisest ja kuna see lähtus saksa ja rootsi kirjaviisist ei arvestanud see veel kaashäälikute pikkuse eriatamist kirjas.
-
Eesti varasem kirjakeel on enne kõige välja kujunenud usutekstide tõlkimisest, mille tõttu põhinevad eesti keele esimesed grammatikad jumalasõna edastamisele kohalikule rahvale. Selle kõige tagajärjel nimetatakse tollast keele arendamist ja grammatika koostamist misjonlinguistikaks.
-
1685.aastal ilmus eesti keele õpetamiseks välja esimene aabits mille tagajärjel töötati välja esimene ühtlustatud kirjaviis. -
Uuseesti keele alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist mille tõttu võttis kindla kuju eesti kirjakeel. See on suures osas sarnane tänapäeva eest keelega.
-
Algas Eesti ala liitmine Vene tsaarieiigi koosseisu. Eesti keel jäi siiski alamklassi keeleks. Paranes baltisakslaste eesti keele oskus. Kujunes välja eesti kirjakeel ning hakkas ilmuma eestikeelset kirjandust.
-
18.sajandi esimesel poolel välja kujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid ka jutukirjanikud, nagu Friedrich Gustav Arvelius, Firedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel. Üks kuulsatest teostest mis siirdus ka rahva suulisse jutuvarasse on Fr. W. Willmanni teos „Juttud ja teggud”. Tegemist on sisult huvitava ja hariva raamatuga, mille keelekasutus on natuke saksapärane.
-
1739.aastal ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel pealkirjaga „Piibli raamat, se on keik Jummala Sanna”. See on Eesti kultuuriloos oluline teos kuna see andis rahvale kindlama kirjakeele suuna, rikastas kirjakeele sõnavara, aitas kaasa rahva lugemisoskusele ning arendas inimeste silmaringi, tõstis eesti keele kõrgemale staatusele ning kujundas arusaama trükitud raamatute keelest ja stiilist. -
Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara, näiteks opera ’Ooper’, oksjon, magister, uued liitsõnad taevatundja ’astronoom’, kivisepp ‘juveliir. -
Ahrens oli esimene autor kelle grammatika ei lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest. Tema grammatika näitematerjali võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdekoguks ning tema grammatikal on olnud suur mõju hilisematele eesti keeleõpetustele. Uus kirjaviis võimaldas kirjutada kahekordselt ka lahtise pika täishääliku ning kirjutada lühikest häälikut ühe ja pikka kahe tähega. -
19.sajandil kirjakeele kasutusala laienes, lisandus uusi tekstiliike ja sajandi teisel poolel ka eestlastest autoreid. Ilmus õpetlikku jutukirjandust kui ka kalendreid, perioodikat ja õppe kirjandust Oluline osa eesti keele arendamisel oli baltisakslaste poolt välja antud populaarteaduslik kirjandus. Otto Wilhelm Masing oli literaat kes üritas lisamärkide abil eestlastele kirjaviisi arusaadavamaks teha. Masing võttis õ-hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mis oli varem puudunud.
-
Kreutzwald oli üks kõige mõjukamatest uue kirjaviisi propageerjatest, põhjaeesti ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. Ta arendas eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laenüvesid ja rikastades keelt tuletistega. Tänu talle oli 19.sajandil välja kujunenud teadusterminoloogia millest tema sõnad on reuma, rööwik ja iduleht. Ta pooldas ka (n)ik-liidet. Kreutzwald tõi käibele naissugu märkiva na-liite. -
Saksakeel püsis kultuurkeelena ja eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel isegi kui hakkas tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes eesti kirjakeel, eestlaste kirjaoskus kasvas ning kasvas ka raamatukultuur.
-
Esimene professionaalne keeleteadlane oli F.J. Wiedemann. 1869. aastal ilmus tema „Eesti-Saksa sõnaraamat” mis sisaldab umbes 50 000 eestikeelset sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähenduste seletusega. 1875. aastal ilmus tal kirjeldav saksakeelne eesti keele grammatika, kus tutvustati häälikusüsteemi, sõnatuletust ja vormiõpetust. Wiedemann oli kirjutanud ka 1864. aastal uurimuse võru keele kohra, lisaks sellele on ta uurinud kal liivi, udmurdi, mäemari, sürjakomi ja liivi keelt. -
Haridus, asjaajamine ja teadus muudeti venekeelseks. Kolm keelt said kohalikuks keeleks- saksa, vene ja eestikeel. Eesti kirjakeelt hakkati arendama süstemaatiliselt.
-
Johannes Aavik (1880-1973) moodustas oma elu jooksul umbes 300 tehidtüve, millest tänapäeva kirjakeeles on kasutusel umbes 50. Peale selle pakkus ta välja üle 800 vajaliku ja eesti hääldussüsteemiga sobiva soome laensõna, näiteks aabe ‘kirjatäht’, neim ‘kättemaks, süüme’südametunnistus’, õõvastama ‘õudset hirmu tundma’. Need sõnad on kasutusele tulnud alles aastakümnneid hiljem, mille tõttu arvatakse, et paljud tema pakutud tehissõnad leiavad ka tulevikus tee kirjakeelde. -
1918.aastal ilmus kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat, mida oli koostatud rühmatööna aastatel 1910-1918. Käsikiri arutati põhjalikult läbi Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul. -
Eesti keel muutus ametlikuks keeleks Eesti vabariigi alal ning loodi eestikeelne ülikool. Murrete osatähtsus kahanes. Kujunesid välja eesti erialakeeled ja arenes terminoloogia. Kirjakeele haridus muutus kohustuslikuks.
-
Alates 1927.aastast hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. 1930.aastaks oli Eestis stabiilne keele situatsioon: Kooliõpetuses kasutatu E. Muugi „Väikesest õigekeelsus-sõnaraamatust”. Põhjus miks seda nii laialdaselt kasutati oli sobiv formaat, selge esitusviis ning asjaolu, et haridusministeerium kinnitas selle ametlikuks keeleliseks juhiseks koolidele ja ametiasutustele. -
Venekeele kasutuse järsk tõus. 1/3 rahvast rääkis vene keelt. Rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel. Murded hääbusid. Eestlased omandasid vene keele vähemalt suhtluskeele tasemel. Paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti-vene kakskeelseks või venekeelseks.
-
Vene keele mõju suurenes tohutult. Toimus kiire sõnavara muutus, kasutusele tulid vene-eeskujulised sõnad, näiteks punanurk, rahvavaenlane ja kultuurimaja. Ettevõtete ja organisatsioonide nimed nõukogustati, seal kordusid tihti ideoloogiaga seostuvad sõnad. Enne 1947. aastat ei tegelenud nõukogude ajal ühtegi ametlikku keelehooldeorganit. Sellel samal aastal hakkasid tegutsema Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimkond ning Keele ja Kirjanduse Instituut, mis hakkasid tegelema keelehooldega.
-
Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ainus ametlik keel. Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati. Eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Eesti keel võetakse kasutusele ma uutes infotehnoloogilistes rakendustes ning arendatakse keeletehnoloogiat.
-
Tekkinud on iternetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. 1990. aastatest on kasvanud inglise keele kasutus. Tihti on kasutuses laensõnad nii asjaajamisteks kui ka kirjakeeles. Sõnad, näiteks fan-club ja fännklaab ja managment ehk mänedžment. Teine osa sõnu on võetud olemasolevatele sõnadele sünonüümiks, näiteks mental ‘vaimne’ ja kaif ‘joove’. Tänapäeval mõjutavad rohkelt keele kujunemist ajakirjandusväljaanded ja meediakeel mis lähenb pidevalt argisest kõnekeelest.
-
Alates 1993. aastast on otsustanud Emakeele Seltsi keeletoimkond tulevnevaid normingumuutusi. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2013. Tänapäeval kuulub kirjakeele arendamise valdkonda ka keeletehnoloogia. On loodud rohkesti eestikeelseid kasutustajaliideseid ning eesti keelde on tõlgitud laiatarbetarkvara, nagu MS Office ja Windows. Keeletehnoloogia arendamine kuulub praegu riiklikult toetavate prioriteetsete tehnoloogiavaldkondade hulka.
You are not authorized to access this page.