-
Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest.
-
Muinasaeg on eesti keele esimene sotsioperiood. Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel
-
Orduaeg algas 13.sajandil. Muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati.
-
"Liivimaa kroonikas" kajastub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid: Otepää, Saadjärve, Lembitu, Vootele, Meeme, sõjavägi, külakonna, magatagu jne.
-
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus.Raamatust on säilinud vaid 11 katkendlikku lehekülge.
-
Rootsi aeg algas 16. sajandi teisel poolel, kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu.
-
Vanimad säilinud eestikeelsed tekstid on seotud luterliku reformatsiooni levikuga. Need on tõlkelised usutekstid, mille kirjutasid sakslastest pastorid. 16. sajandist pole eestikeelset kirjasõna eriti säilinud.
-
Tema raamatud ilmusid trükituna ja levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus.
-
Heinrich Stahli põhjaeestikeelne "Anführung zu der Esthnischen Sprach" koos sõnastikuga ja Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika "Observations grammaticae circa linguam Esthonicam"
Mõlemad autorid on eeskuju võtnud ladina keele grammatikast ning esitanud eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid. -
Mõju sõnavaras ja tõlkemõjud tekstides olid tugevad. Perioodile oli iseloomulik, et rööpselt arenesid kaks kirjakeelt: põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel.
-
Forseliuse süsteem lähtus täishäälikute pikkuste märkimisest. Eeskujuks oli saksa ja rootsi kirjaviis.
-
Väljakujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid ka 18. sajandi jutukirjanikud F. G. Arvelius, F. W. von Willmann, O. R von Holtz ja J. W. L. von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel.
-
Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Balti erikord.
-
Varasem kirjakeel oli ennekõike usutekstide keel ja sellepärast nimetati seda misjonlingvistikaks. Esimene eestikeelne täispiibel ilmus 1739. See aitaks kaasa rahva kirja- ja lugemisoskuse arendamisele. See kujundas rahva arusaama raamatukeelest ja -stiilist.
-
Ta oli püüdnud oma teostes lisamärkide abil kirjaviisi eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta. Õnnestunult, võttis Masing eesti keele õ- hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mida varem polnud.
-
Kirjakeel arenes misjonilingvistika raamistikus, lisandus uusi tektsiliike ja eestlastest autoreid.
-
Ahrensi eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt. Uues kirjaviisis raamat ilmus 1844. aastal.
-
Rahvusliku liikumise üheks osaks sai ühtse kirjakeele kujundamine ning uue kirjaviisi juurutamine. Temast sai aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja.
-
Ta oli esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. Ta pühendus eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele.
-
Selle väljaande kaudu lisanud eesti kirjakeelde uut sõnavara, näiteks laensõnad ooper, oksjon, magister jne. Ajalehes oli ülekaalus Masingu enda tõlketööd ja artiklid.
-
Kujunes välja eesti kirjakultuur, kirjaoskus kasvas ja arenes raamatukultuur.
-
Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt.
-
Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist. Ta pidas oluiliseks, et uudiskeelendis oleks kasutatud vaid selliseid häälikuid ja häälikuühendeid, mis on olemas keele enese sõnades. Aaviku keeleuuenduse põhimõtted võtab kokku tema teos "Keeleuuenduse äärmised võimalused"
-
- ilmus esimene kirjakeele kokkuleppeid sisaldav õigekeelsussõnaraamat "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat"
-
Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil.
-
- hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. Ametlikult tunnustati J. V. Veski ja E. Muugi otstarbekohasusest lähtuvat õigekeelsusele lähenemist. Kooliõpetuses olid aluseks E. Muugi õpikud.
-
Vene keele kasutuse järsk tõus. Koolis õpetati vene keelt, osad murded hääbusid ja kultuurielus suurenes kirjakeelsus.
-
Vene keele suurenemine avalikus keelekasutuses. Kasutusele tulid vene- eeskujulised sõnad, ettevõtete nimed nõukogustati. Eesti keel kui riigikeel kaotas paljud kasutusvaldkonnad.
-
Algas Eesti taasiseseisvumisega. Eesti keelest sai EV ainus ametlik keel. Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati.
-
Tekkisid uued murdelised kirjakeelevariandid, uus allkeel ja internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud.
-
Emakeele Seltsi keeletoimkond otsustab normingumuutusi. Kirjakeele normi aluseks on ÕS-i viimane trükk aastal 2013.