-
Period: 470 BCE to 20
Eesti keele kujunemine
Eesti keele kujunemine algas 2000 kuni 2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest. -
Period: 20 to 1200
Muinasaeg
Muinasaeg on eesti keele esimene sotsioperiood. Eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel -
Period: 1200 to 1550
Orduaeg
Orduaeg algas 13.sajandil. Muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. -
1224
Esimesed eestikeelsed kohanimed ja lausekatkendid
"Liivimaa kroonikas" kajastub tsitaatidena üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid: Otepää, Saadjärve, Lembitu, Vootele, Meeme, sõjavägi, külakonna, magatagu jne. -
1535
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus.Raamatust on säilinud vaid 11 katkendlikku lehekülge. -
Period: 1550 to
Rootsi aeg
Rootsi aeg algas 16. sajandi teisel poolel, kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti algul osaliselt ja pärast tervikuna Rootsi kuningriigi koosseisu. -
Eesti kirjakeele algusaeg
Vanimad säilinud eestikeelsed tekstid on seotud luterliku reformatsiooni levikuga. Need on tõlkelised usutekstid, mille kirjutasid sakslastest pastorid. 16. sajandist pole eestikeelset kirjasõna eriti säilinud. -
Period: to
Heinrich Stahl
Tema raamatud ilmusid trükituna ja levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Suur varieeruvus sõnavaras ja vormistikus. -
Period: to
Esimesed eesti keele grammatikad
Heinrich Stahli põhjaeestikeelne "Anführung zu der Esthnischen Sprach" koos sõnastikuga ja Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika "Observations grammaticae circa linguam Esthonicam"
Mõlemad autorid on eeskuju võtnud ladina keele grammatikast ning esitanud eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid. -
Period: to
Alamsaksa keele mõju
Mõju sõnavaras ja tõlkemõjud tekstides olid tugevad. Perioodile oli iseloomulik, et rööpselt arenesid kaks kirjakeelt: põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. -
Period: to
Forseliuse kirjaviis
Forseliuse süsteem lähtus täishäälikute pikkuste märkimisest. Eeskujuks oli saksa ja rootsi kirjaviis. -
Eestikeelse ilukirjanduse algus
Väljakujunenud raamatukeele traditsiooni jätkasid ka 18. sajandi jutukirjanikud F. G. Arvelius, F. W. von Willmann, O. R von Holtz ja J. W. L. von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel. -
Period: to
Mõisaaeg
Mõisaaeg algas Eesti ala liitmisega Vene tsaaririigi koosseisu. Balti erikord. -
Misjonlingvistika ja piiblitõlketegevus
Varasem kirjakeel oli ennekõike usutekstide keel ja sellepärast nimetati seda misjonlingvistikaks. Esimene eestikeelne täispiibel ilmus 1739. See aitaks kaasa rahva kirja- ja lugemisoskuse arendamisele. See kujundas rahva arusaama raamatukeelest ja -stiilist. -
Period: to
O. W. Masing ja Õ täht
Ta oli püüdnud oma teostes lisamärkide abil kirjaviisi eestlastele hõlpsamini arusaadavaks muuta. Õnnestunult, võttis Masing eesti keele õ- hääliku tähistuseks kasutusele vastava tähemärgi, mida varem polnud. -
Olulisemad muutused 19. sajandil
Kirjakeel arenes misjonilingvistika raamistikus, lisandus uusi tektsiliike ja eestlastest autoreid. -
Period: to
Eduard Ahrens
Ahrensi eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt. Uues kirjaviisis raamat ilmus 1844. aastal. -
Period: to
F. R. Kreutzwald
Rahvusliku liikumise üheks osaks sai ühtse kirjakeele kujundamine ning uue kirjaviisi juurutamine. Temast sai aja jooksul uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. -
Period: to
F. J. Wiedemann
Ta oli esimene professionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. Ta pühendus eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. -
Period: to
Marahwa Näddala- Leht
Selle väljaande kaudu lisanud eesti kirjakeelde uut sõnavara, näiteks laensõnad ooper, oksjon, magister jne. Ajalehes oli ülekaalus Masingu enda tõlketööd ja artiklid. -
Period: to
Ärkamisaeg
Kujunes välja eesti kirjakultuur, kirjaoskus kasvas ja arenes raamatukultuur. -
Period: to
Venestamisperiood
Asjaajamine, haridus ja teadus muudeti venekeelseks. Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt. -
Period: to
Johannes Aavik
Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist. Ta pidas oluiliseks, et uudiskeelendis oleks kasutatud vaid selliseid häälikuid ja häälikuühendeid, mis on olemas keele enese sõnades. Aaviku keeleuuenduse põhimõtted võtab kokku tema teos "Keeleuuenduse äärmised võimalused" -
Esimene õigekeelsussõnaraamat
- ilmus esimene kirjakeele kokkuleppeid sisaldav õigekeelsussõnaraamat "Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat"
-
Period: to
Eesti aeg
Eesti aeg algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. -
Normitud kirjakeele õpetamine
- hakati eesti rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. Ametlikult tunnustati J. V. Veski ja E. Muugi otstarbekohasusest lähtuvat õigekeelsusele lähenemist. Kooliõpetuses olid aluseks E. Muugi õpikud.
-
Period: to
Nõukogude aeg
Vene keele kasutuse järsk tõus. Koolis õpetati vene keelt, osad murded hääbusid ja kultuurielus suurenes kirjakeelsus. -
Kirjakeel nõukogude perioodil
Vene keele suurenemine avalikus keelekasutuses. Kasutusele tulid vene- eeskujulised sõnad, ettevõtete nimed nõukogustati. Eesti keel kui riigikeel kaotas paljud kasutusvaldkonnad. -
Üleilmastumise aeg
Algas Eesti taasiseseisvumisega. Eesti keelest sai EV ainus ametlik keel. Kõik avaliku elu valdkonnad eestistati. -
Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis
Tekkisid uued murdelised kirjakeelevariandid, uus allkeel ja internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. -
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Emakeele Seltsi keeletoimkond otsustab normingumuutusi. Kirjakeele normi aluseks on ÕS-i viimane trükk aastal 2013.