-
Period: 100 to Jan 1, 1200
Vanaeesti keel
Vanaeesti keele areng algas juba 2000-2500 aastat tagasi -
Period: Oct 1, 1200 to
Murrangueesti keel
-
Jan 1, 1227
Liivimaa Kroonika
Henrik hakkas "Liivimaa kroonikat" kirjutama 1224. aastal sõjakäigul Eestisse. Teos on ladinakeelne aga selles leidub üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid. -
Jan 1, 1535
Luterlik katekismus
aamatu kirjutas Tallinna Niguliste kiriku juhataja Simon Wanradt ja tõlkis Tallinna Pühavaimu kiriku jutlustaja Johann Koell. Raamatust on säilinud vaid 11 katkendlikku lehekülge, mis leiti aastal 1929 ühe koguteose käite kaane täitematerjali hulgast. Raamat on trükitud Saksamaal Wittenbergis Hans Luffi töökojas 1535.aastal. -
Georg Müller 39 Jutlust
341-leheküljeline käsikiri, mis sisaldab 39 jutluse tekstid, milles on ohtralt kommentaare elu kohta 17. sajandi alguse Tallinnas
1600-1604 -
Anführung zu der Esthnischen Sprach
7.sajandi teisel poolel ilmusid esimesed eesti keele grammatikad. "Anführung zu er Esthnischen Sprach" ("Juhatus eesti keele juurde" 1637) on Heinrich Stahli kirjutatud. Eeskuju on võetud ladina keele grammatikast ning esitatud eesti keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid ning muutumatute sõnade loendeid. -
Forseeliuse kirjaviis
Ilmus arvatavasti Forseliuse aabits. Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis põhjustas elavaid keelevaidlusi, mis tipnesid piiblikonverentsil 1686. a Liepas (Lätis) ja 1687. a Pilistveres. Raamatu esmatrükist pole ühtegi eksemplari seni leitud. -
Lõunaeestikeelne Piibel
Uus testament , mille tõlkisid Andreas ja Adrian Virginus -
Period: to
Uuseesti keel
-
Eesti-Saksa sõnaraamat
1730.aastal valmis S.H.Vestringi käsikirjaline "Eesti-saksa sõnaraamat". Raamat oli põhjalik ja hästi süstematiseeritud sõnavarakogumik. Sõnaraamat sisaldab üle 8000 eestikeelse sõna, esitatud on ka lausenäiteid, kõnekäände, vanasõnu ja mõistatusi. -
Eestikeelne piibel
1739.aastal ilmus trükist esimene eestikeelne täispiibel "Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna". Piibli olemasolu aitas kaasa lugemisoskuse levikule ning avardas rahva silmaringi. Piibel oli oluline keele mõjutaja. Piibli tõlkimine oli oluline, sest rikastas oluliselt kirjakeele sõnavara. Ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas. Piibel oli põhjaeesti keskmurdes. -
Juturaamat "Juttud ja Teggud"
18.sajandi viimasel veerandil ilmus juturaamatuid. Fr.W.von Willmanni tõlkemuganduslik "Juttud ja teggud" sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinud valmidest ja õpetlikest mõistujuttudest, millest osa siirdus sealt ka rahva suulisesse jutuvarasse. -
Period: to
Eduard Ahrens
19.sajandi esimese poole estofiilidest saksa pastorite hulka kuuluv uue kirjaviisi alusepanija. Ahrensi eesmärk oli uue ja lihtsama kirjaviisi kasutuselevõtt eeskätt kirikukirjanduse edendamiseks ja selle paremaks levimiseks rahva seas. -
Period: to
Friedrich Reinhold Kreutswald
Kreutswald arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletamise teel. -
Marahwa Näddala-Leht
O.W.Masingu olulisim eestikeelne väljaanne on Marahwa Näddala.Leht (1821-1823 ja 1825). Selle väljaande kaudu lisandus eesti kirjakeelde uut sõnavara, näiteks laensõnad -
Period: to
Mihkel Veske
Mihkel Veske oli luuletaja, keele- ja rahvaluuleteadlane, kes jättis oma jälje eesti keele uurimisse ja kirjakeele arendamisse. Ta õppis Saksamaal Leipzigi ülikoolis soome-ugri ja võrdlevat keeleteadust. -
Period: to
Karl August Hermann
Hermann oli mitmekülgne haritlane, kes lõpetas 1880.aastal doktorikraadiga Leipzigi ülikooli. Ta oli 19.sajandi viimasel veerandil üks viljakamaid sõnavara rikastajaid, kelle eesmärk oli puhastada eesti kirjakeel võõrsõnadest. -
Period: to
Johannes Voldemar Veski
Veski lähtus keelest kui elus organismist, mis kasvab ise. Koostas erialast terminoloogiat, tuletas uusi sõnu liidete abil. Loodud sõnade arv oli umbes 200. -
Period: to
Johannes Aavik
Lähtub ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Täiendas grammatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehituse kohta. Kasutusel on umbes 50 Aaviku loodud sõna. -
K.A.Hermanni "Eesti keele Grammatik"
1884.aastal ilmus Karl August Hermanni keeleõpetus "Eesti keele Grammatik", mille järjenda ilmus 1896.aastal "Eesti keele Lause-õpetus". Avaldas suurt mõju edasisele grammatikakirjandusele, ühtlasi oli tegemist esimese eestikeelse grammatikakäsitlusega. -
Period: to
Elmar Muuk
1933.aastal ilmus keeleteadlase Elmar Muugi toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Ta pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi. "Väike õigekeelsus-sõnaraamat" oli väga populaarne ja sellest ilmus viie aasta jooksul koguni kuus kordustrükki. -
J.V.Veski brošüür "Eesti kirjakeele reeglid"
1911.aastal Tartus toimunud 4.keelekonverentsil arutati võõrnimede ja võõrsõnade õigekirjutuse küsimusi ning sõnastati sihitise kasutamise reeglid. Konverentside tulemused võttis kokku J.V.Veski brošüür "Eesti kirjakeele reeglid". -
J.Aaviku "Keeleuuenduse äärmised võimalused"
Olulisim teos, mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõttes, on tema "Keeleuuenduse äärmised võimalused". Selles lähtub ta ideest, et keel on ennekõike instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Aavik esitas ka programmilise väljendus lühendamise ahela. -
E.Muugi "Väike õigekeelsus-sõnaraamat"
1933.aastal ilmus keeleteadlase Elmar Muugi toimetatud "Väike õigekeelsus-sõnaraamat". Ta pidas tähtsaks lähtumist tegelikust keeletarvitusest ning püüdis ühitada Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi. "Väike õigekeelsus-sõnaraamat" oli väga populaarne ja sellest ilmus viie aasta jooksul koguni kuus kordustrükki. -
Kirjakeele teataja 1979-1983
1960.aastal moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK). Õigekeelsuskomisjoni kolmanda koosseisu otsused koondati raamatusse "Kirjakeele teataja 1979-1983". -
ÕS
Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk, ÕS 2006.