Eesti Keel

Eesti keele kujunemine

Jan 1, 1000

Eesti keele kujunemine algas 2000-2500 aastat tagasi läänemeresoome algkeelest.See oli suhteliselt sarnane tänapäeva soome keelega.
Eesti keele arengus on olnud kolm perioodi:
kuni aastani 1200 vanaeesti keel
1200-1700 murrangueesti keel
1700 kuni tänapäevani uuseesti keel

Vanaeesti keel

Jan 1, 1001

Selle kohta pole küll säilinud kirjalikke allikaid,saab seda võrreldabilloolise meetodi abil. Siis tekkis Õ häälik. Arvatavasti meie ajaarvamise esimestel asjanditel suurenesid murretevahelised erinevused,nii et kujunes välja kolm olulist keelerühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti.

Murrangueesti keel

Jan 1, 1240

Suurte muutuste periood eesti keele kujunemisel algas 13. sajandil pärast Eest alade vallutamist sakslaste ja taanlaste poolt ning kestis kuni 18. sajandini, kui Eesti liideti Tsaari-Venemaag koosseisu.Sel perioodil kujunes välja eesti keele põhijooned ja eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest.Siis arvatavasti tekkisd ka välted

Eesti keele sotsioperioodid

Jan 1, 1500

MUINASAEG-eesti alal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti jeek oli piirkonna ainuke suhtluskeel.Kirjakeel puudus.
ORDUAEG-algas 13. sajandil.Muistse vabadusvõitluse järel tekkis Eestisse alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati.Eesti keel jäi madala staatusega keeleks, mida kõneleslihtrahvas.Eestkeelne kultuur oli suuline, puudus kirjakeel
ROOTSI AEG-algas 16. sajandi teisel poolel, kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti Rootsi kuningriigiga.Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi

eesti keele sotsioperioodid 2

Jan 1, 1500

eestlaskonnast olid kirjaoskajad.
MÕISAAEG-algas eesti ala liitmine Vene tsaaririigi koosseisu.Kuigi mõisad ja pärisorjus eksisteerisid ka varem, iseloomustab seda perioodi Balti erikord, mis kujunes baltisaksa mõisaühiskonna hiilgeajaks.Rootsi keel taandus ametliku keelena käibelt, saksa keele kõrvale tekkis vene keel

Eesti keele sotsioperioodid IV

Jan 1, 1500

NÕUKOGUDE AEG-kestis 1944. aastast kuni Eesti iseseisvusmiseni.Seda perioodi iseloomustab vene keele kasutuse järsk tõus.Eestlased omandasid vene keele suhtlustasandil.ÜLEILMASTUMISE AEG algas Eesti taasiseseisvumisega.Taas sai eesti keelest Eesti Vabariigi ainus ametlik keel.Kõik toimub jällegi eesti keeles

Eesti keele sotsioperioodid III

Jan 1, 1500

ÄRKAMISAEG-hõlmas 1860.-1870. aastaid.Sel perioodil kujunes välja eesti kirjakultuur,eestlaste kirjaoskus kasvas,arenes raamatukultuur.VENESTAMISPERIOOD- algas 1880 aastatel ja kestis kuni Eesti iseseisvumiseni.Kõik muudeti üle venekeelseks.Teadlikult ja süstemaatiliselt hakati arendama eesti kirjakeelt. EESTI AEG- algas eesti keelse ülikooli loomisega.Eesti keel muuudeti ainsaks ametlikuks riigikeeleks,

Vene-Rootsi sõda

Period: Jan 1, 1656 to Jan 1, 1661

Forseliuse kirjaviis

Jan 1, 1680

1680.aastatel,arendas Bengt Gottfried Forselius uue , varasemast kergemini loetava kirjaviisi.Seda nimetatakse vanaks kirjaviisiks ehs Forseliuse kirjaviisiks.

"Wastne Testament"

Jan 1, 1686

Riisa ilmus lõunaeestikeelne uus testament,mille tõlkimisel olid põhitöö teinud isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginius

Aabits

Jan 1, 1687

ilmus Forseliuse kirjaviisis aabits.

Uuseesti keel

Jan 1, 1700

Selle alguseks peetakse eestikeelse täispiibli avaldamist 1739. aastal. Tänu sellele võttis kindla kuju eesti kirjakeel.Tekkis kaasaütlev kääne.

Uus Testament

Nov 12, 1715

Ilmus põhjaeestikeelne uus testament,mille tiraaž oli 400 eksemplari.

Eestikeelne kalendriseeria

Nov 12, 1719

Haakas ilmuma esimene eestikeelne kalendriseeria

Redigeerimine ja tõlkimine

Period: Jan 1, 1720 to Jan 1, 1730

Nendel aastatel tõlgiti ja redigeeriti vana testamendi raamatuid ning tegeleti juba uue testamendi tõlketektide redigeerimisega.

Eesti-Saksa sõnaraamat

Nov 12, 1730

1. aastatel vamlis Salomo Henrich Vestringi käsikirjaline Eesti-Saksa sõnaraamat.Tegemis on põhjaliku ja hästi süstematiseeritud sõnavarakoguga,sest Vestring oli oma aja parimaid eesti keele tundjaid

Eest poolilmaliku jutukirjanduse tekke

Period: Nov 12, 1730 to Nov 12, 1740

Neil aastatel tekkis Eesti poolilmalik jutukirjandus.Tollased raamatud kandsid pietislikku meeleparandusvaimu ning olid vagatseva ja noomiva hoiakuga.Üks selliseid oli pastor Albert Anton Vierorthi "Wiis head jutto..:"

"Lühike sissejuhatus eesti keelde"

Jan 1, 1732

1732.aastal ilmus Anton Thor Helle põhjaeesti keelne grammatika (lühike sissejuhatus eesti keelde) koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega

Eestikeelne täispiibel

Nov 12, 1739

Ilmus trükist esimene eestikeelne täispiiibel pealkirjaga"Piibli raamat,se on keik se Jummala Sanna" Trükiti 6015 eksemplari,oli võimukas raamat mida loeti ka taluperedes.

Eestikeelse perioodika algus

Period: Jan 1, 1766 to Jan 1, 1767

Põltsamaal ilmus tervelt 41 numbrit eestikeelsest nädalakirja.

F.G.Arvelius

Period: Jan 1, 1782 to Jan 1, 1790

Arveliusel ilmusid erinevad raamatud,üks on õpetlik ma manitse, teine sisaldab majapidamis ja tervishoiualaseid õpetuslugusid.

Otto Wilhelm Masing

Jan 1, 1800

Väga heae eesti keele oskusega pastor ja literaat Otto Wilhelm Masing(1763-1832) oli püüdnudoma teostes kirjaviisi lisamärkide abil eestlastelehõlpsamini arusaadavaks muuta.See ei õnnestunud,aga õnnestus õ-tähe kasutusele võtt. Pildil tema mälestustahvel.

Fredinand Johann Wiedamann

Nov 19, 1805

Friedrich Reinhold Kreutzwald

Jan 1, 1827

Rahvusliku liikumise üheks osaks sai ühtse kirjakeele kujundamine ning uue kirjaviisi juurutamine,mida on oluliselt mõjutanud F.R.Kreutzwaldi hoiakud ja keelekasutus.Ehkki Kreutzwald polnud keeleteadlane,sai temast aja jooksul uue kirjaviisi propageerija,põhjaeestiise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja.

Eduard Ahrems

Jan 1, 1843

Saksa pastorite hulka kuulunud ka uue kirjaviisi alusepanija Eduard Ahren.Tema põhjaeesti keele grammatika("Tallinna murde eesti keele grammatika") on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele grammatika,milles on samal ajal kasutususele uudne käsitluslaad.Esimest korda ei olnud grammatika autor lähtunud ladina-saksa eeskujust, vaid soome keelest.

Gustav Heinrich Schüdlöffel

Nov 19, 1844

Ilmus esimene uues kirjaviisis pastori kirjutatud vagajutt

Rahvusliku liikumise kõrgaeg

Period: Aug 1, 1860 to Jan 1, 1880

Selle perioodi tunnus oli ühtse eesti kirjakeele poole püüdlemine.Ilmus nii õpetlikku jutukirjandust kui ka kalendreid,peroodikat ja õppekirjandust.

F.J.Wiedemann

Jan 1, 1861

Esimene professionaalne keeleteadlane,kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult.1869 ilmus tema koostatud Eesti-Saksa sõnaraamat,mille jaoks kogus ta ise murdematerjali.See oli väga põhjalikult tehtud,sisaldas umbes 50 000 sõna.

Esimene laulupidu

Jan 1, 1869

esimene laulupidu toimus Tartus

Mihkel Veske

Jan 1, 1872

Luuletaja,keele-ja rahvaluuleteadlane.Õppis saksamaal Leipzigi ülikoolis soome-ugri ja võrdlevat keeleteadust.Esimene teaduskraadiga eestlasest keeleteadlane ja eesti keele süvauurija.

Karl August Hermann

Jan 1, 1880

Lõpetas ka Leipzigi ülikooli teaduskraadiga.Töötas 20 aastat tartu ülikooli eesti keele lektorina.Ilmus keeleõpetus''Eesti keele Grammatik''.Hermann oli üks 19.sajandi viimasel veerandil üks viljakamaid sõnavararikastajaid,kelle eesmärk oli puhastada eesti keel võõrsõnadest.