-
479 BCE
Eesti keele kujunemise algus
Kujunemine algas läänemeresoome algkeelest. -
Period: 479 BCE to 1200
Vanaeesti keele periood
Eesti keele arengus on kolm perioodi, eesti keele arenema hakkamisest kuni aastani 1200 räägiti vanaeesti keelt. See oli esimene keel, milles hakkasid tekkima muudatused, mis eristasid eesti keele teistest. Sel perioodil tekkis Õ-häälik ja murdelised erinevused suurenesid. -
Period: 479 BCE to 1200
Eesti keele sotsioperioodid: Muinasaeg
Muinasajal elasid eesti keele kõnelejad ja eesti keel oli piirkonna ainuke suhtluskeel. Keelekontaktid esinesid seoses kaubanduse ja sõjandusega piirialadel. Eesti ala oli killustunud ja kujunesid välja põhimurded. Kirjakeel puudus. -
Period: 1200 to
Murrangueesti keele periood
See ajajärk tõi kaasa palju muudatusi, perioodi lõpuks oli eesti keel sarnane tänapäeval kõneletavaga. Toimusid häälikumuutused, suured muutused eesti keele grammatikas. Tekkis vältevaheldus, kaudne kõneviis ning eesti keelde laenati üle 1000 sõna. Lõpu- ja sisekadu, häälikumuutused, mille tagajärjel kadus kahesilbiliste ja pikemate sünade lõpust tõishäälik. Sõnade vormimoodustus muutus keerukamaks. -
Period: 1200 to 1550
Orduaeg
Eestisse tekkis alamsaksakeelne kõrgklass ja Eesti ristiusustati. Eesti keel jäi madala staatusega keeleks, mida kõneles lihtrahvas. Ametlik suhtlus toimus alamsaksa keeles ja kiriklik tegevus ladina keeles. -
Period: 1224 to 1500
Eesti kirjakeele algusaeg: esimesed kirjapanekud.
Esimesed eestikeelsed lausekatkendid on kirja pandud Henriku "Liivimaa kroonikas", mis kajastab vallutusretke. Ladinakeelses teoses leidub üksikuid eestikeelseid sõnu ja lauseid. Teoses on hulgaliselt kohanimesid ja isikunimesid : Odenpe= Otepää,
Lembitus=Lembitu,
Wottele= Vootele,
Lembitus=Lembitu.
Taani hindamisraamt, väga väärtuslik allikas (13. saj).
Kirja on pandud maastikusõnu nagu mägi, aru ja laid, lisaks ka looma- ja taimenimetusi: härg, põder, koer. -
1535
Esimene osaliselt säilinud eestikeelne raamat
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus, mille on kirjutatud Tallinn Niguliste kiriku jutlustaja Wanradt ja tõlkinud Tallinna Pühavaimu kiriku jutlustaja Koell. Säilinud on vaid 11 katkendlikku lehekülge, katekismus on trükitud kahes keeles: alamsaksa ja eesti keeles. -
Period: 1550 to
Rootsi aeg
Algas kui Eestisse jõudis reformatsioon ja maa liideti Rootsi kuningriigi koosseisu. Eesti keel oli jätkuvalt alamklassi keel. Lisaks saksa keele lisandus ka rootsi keel. Linnad olid mitmekeelsed, maal räägiti eesti keelt. Loodi eesti kirjakeel. -
Kirjakeee algusaeg (kirikukeel)
Vanimad eestikeelsed tekstid on seotud luterliku reformatsiooni levikuga, need on tõlkelised usutekstid, mille panid kirja saksa pastorid. Kirjakeel kujunes välja kahes piirkondlikus variandis: Põhja- ja Lõuna-Eesti kirjakeel. 16.saj esimesest poolest on säilinud Kullamaa vakuraamat, 144-leheküljeline käsikiri, kus lisaks alamsaksa- ja ladinakeelsele tekstile on mõni eestikeelne sõna ja kohanimi. -
Alamsaksa keele mõju
Kirjakeele algusaegadel oli eesti kirjakeel kõige olulisemad kontaktid alamsaksa keelega. Suur osa elanikkonnast olid sakslased ning ka eestlased rääkisid saksa keelt. Tänu sellele on eesti keelde saksa keelest tulnud hulgaliselt kultuurisõnavara: hariduse, kulinaaria, riietuse, põllu- ning käsitö kohta. -
Period: to
17. sajandi kirjakeel: Heinrich Stahli panus
Uurim panustaja, sest tema raamatud ilmusid trükituna ja nees levisid Eesti kirikuõpetajate hulgas. Tema keelekasutus sai eeskujuks, keeleline eripära seisnes suures varieeruvuses sõnavaras ning vormistikus. -
Period: to
Esimesed eesti keele grammatikad
17.saj ilmus Stahli üks esimesi grammatikaid:"Anführung zu der Esthnischen Sprach" 1637.Koos sõnastiku ja Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika"Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam".Mõlemad autorid on võtnud eeskuju ladina keele grammatikast ning esitanud eest keele käänd- ja pöördsõnade muutmise näiteid. Gutslaffi grammatikat peetakse omas ajas põhjalikumaks ja keeleomasemaks kui Stahli keeleõpetust.1660.ilmus teine põhjaeesti grammatika, mille autor on Heinrich Gõseken. -
Period: to
Vana kirjaviis ehk Forseliuse kirjaviis
Bengt Gottfried Forseliuse välja pakutud, varasemast lihtsamini loetav kirjaviis. Kasutus kirjaviisi oma aabitsas, mis ilmus u 1685. aastal. Tänu kirjaviisi süsteemsusele ja lihtsusele, tuli see käibele nii põhja- kui ka lõunaeestikeelsetes usutekstides. Süsteem lähtus täishäälikute pikkuse märkimises, eeskujuks oli saksa ja rootsi kirjaviis. -
Eestikeelse ilukirjanduse algus
Raamatukeele traditsiooni jätkasid jutukirjanikud Friedrich Gustav Arvelius, Riedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce, kelle teostest sai alguse eesti ilukirjanduse keel. 18. saj viimasel veerandil ilmus aga juba mahukaid õpetliku sisuga juturaamatuid. Fr. W. von Willmanni tõlkemuganduslik "Juttud ja teggud" sisaldas valikut rahvusvaheliselt levinud valmidest ja õpetlikest mõistusjuttudest. -
Period: to
Uuseesti keele periood
Tänu täispiibli avaldamisele võttis kindla kuju eesti kirjakeel, keele kasutus muutus ühtlasemaks. Kaasaütleva käände väljakujunemine. Oleva käände kasutuselevõtt Karl August Hermanni poolt 19. saj lõpul. 20. saj alguses Aaviku loodud i-ülivõrre ja i-mitmust ja maks-vorm. -
Period: to
Mõisaaeg
Algas Eesti liitmine Vene tsaaririigi koosseisu. Balti erikord, mõisad ja pärisorjus. Saksa keel domineeris, kuid rootsi keele osatähtsus kahanes. Riigiteenistuses muutus oluliseks vene keel. Kujunes välja eesti kirjakeel ja hakkas tekkima eestikeelset kirjandust. Vaimuliku keele kõrvale tekkis ka ilukirjanduse keel. Regilaul taandus ja asendus riimilise rahvalauluga. -
Eestikeelse täispiibli ilmumine
Eestikeelse piibli ilmumise tähtsus seisnes: ühtlustas eri murrete keeletarvitust ühtse kirjakeele suunas, rikastas kirjakeele sõnavara, eesti kirjakeele staatus paranes, aitas kaasa lugemisoskusele ning avardas silmaringi, kujundas arusaama trükitud raamatute keelest ja stiilist. -
Kirjakeele arendaja Otto Wilhelm Masing
O.W.Masing oli see, kes võttis eesti keelde kasutusele õ-tähe, vajalik tähemärk, mis oli varem puudunud. Tema olulisim eestikeelne väjaanne on Marahwa Näddala-Leht (1821-1823 ja 1825). Selle kaudu ilmus eesti keelde uut sõnavara, laensõnad nagu nt opera= 'ooper' ja oksjon. Ka liitsõnad: 'astronoom' ja 'kivisepp'. -
E. Ahrens kui uue kirjaviisi alusepanija
E.Ahrens loodud põhjaeesti keele grammatika ("Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" 1843 ja 1853). See on viimane saksakeelne misjonilingvistika põhimõtetest lähtuv eesti keele õpetus, millel on samal ajal kasutusel uudne käsitluslaad. Lähtus soome keele eeskujust, tema grammatika näitematerjali võib pidada esimeseks suuremaks autentseks eesti keele murdeoguks, sellel on olnud suur mõju hilisematel eesti keeleõpetustel. -
F.R. Kreutzwald kui uue kirjaviisi juurutaja
Suur kirjakeele juurutamise mõjutaja oma hoiakute ja keelekasutusega. Temast sai aja jooksul temast uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskirjakeele toetaja ja sõnavara rikastaja. Ta arendas teadlikult eesti keele sõnavara, tuues kasutusele uusi laentüvesid ja rikastades keelt tuletistega. Ta rikastast nt arstiteaduse (paeluss,reuma) ja loodusteaduse sõnavara (iduleht, rööwik). Tõi kasutusele naissugu märkiva na-liite (kuningana, keiserina). -
Period: to
Ärkamisaeg
Saksa keel püsis endiselt, kui vene keele asend oli ebamäärane. Eesti keel oli endiselt alamklassi keel, kuid siis hakkasid tekkima eestikeelne haritlaskond. Kujunes välja eesti kirjakultuur, eestlaste kirjaoskus kasvas, arenes raamatukultuur. Paljud eestlased saksastusid. -
Ferdinand Johann Wiedemann
Esimene profesionaalne keeleteadlane, kes kogus keelematerjali ja uuris eesti keelt teaduslikult. Alates 1861. a pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. Tema sõnavarakogu oli äärmiselt põhjalik, mis sisaldab u 50 000 eestikeelset sõna koos üksikasjalike saksakeelsete tähendusseletustega. 1875. a ilmus Wiedemanni kirjeldab saksakeelne eesti keele grammatika, mis on põhjaliku ja süsteemse eesti keele käsitlusega, kus tutvustatakse häälikusüsteemi, sõnaseletust, vormiõpetust. -
Period: to
Venestamisperiood
Asjaajamine, teadus ja haridus muudeti venekeelseks. Kujunes välja kolme kohaliku keel- vene, saksa ja eesti-kolmkeelsus. Ametlik keel oli vene keel ning sellel oli ka kõrgeim staatus. Algharidus, ajakirjandus, ilukirjandus jäid mitmekeelseks. Hakati arendama eesti kirjakeelt. -
Johannes Aavik
Oluline sõnavara uuendaja. Oluisim teos, mis võtab kokku Aaviku keeleuuenduse põhimõtted, on tema "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924). Selles lähtub ta ideest, et keel on instrument, masin, mis vajab teadlikku ja pidevat täiustamist, vajaduse korral ka kunstlikku rikastamist. Soovitas eesti kirjakeelde hulgaliselt varem rahvakeeles olemas olnud sõnu. Täiendas gramatikasüsteemi ja andis näpunäiteid lauseehituse kohta. Ta esitas programmilise väljenduse lühendamise ahela. -
Esimene õigekeelsussõnaraamat
- a ilmus esimene kirjakeele kokkuleppeid sisaldav esimene õigekeelsussõnaraamat, mida koostati rühmatööna aastatel 1910-1918. Käsikiri arutati põhjalikult läbi Eesti Kirjanduse Seltsi keeletoimkonna 167 koosolekul.
-
Period: to
Eesti aeg
Algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutmisega ainsaks ametlikuks keeleks Eesti vabariigi territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes. Kujunesid välja eesti erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakeelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikus elus üldiseks. -
Normitud kirjakeele õpe eesti rahvakoolides
- a hakati rahvakoolides õpetama normitud kirjakeelt. Ka avalikus keelekasutuses hakati nõudma normitud kirjakeele kasutamist.
-
Period: to
Nõukogude aeg
Vene keele kasutuse järk tõus: paljud ühiskonnaelu valdkonnad muutusid eesti- vene kakskeelseks või ainult venekeelseks. Venekeelsete sisserännaku kasv, rahvusvaheline suhtluskeel oli vene keel, mida õpetati koolis juba teisest klassist alates. Eestlased omandasid vene keele vähemalt suhtluskeele tasemel. Kujunesid välja erinevad keelekeskkonnad: Ida-Virumaa linnad olid venekeelsed, Tallinn kakskeelne, maa kohad eestikeelsed. -
Kirjakeel nõukogude perioodil
Pärast teist maailmasõda algas Eestis nõukogude periood, mis tõi kaasa vene keele laialdase leviku, nii ideoloogilise surve tõttu kui ka otsekontaktide tulemusena. Kõige kiiremini muutus sõnavara. Tol perioodil ei tegutsenud ühtki ametlikku keelehooldeorganit. Läbi nõukogude aja suudeti varem keeleteaduse vallas saavutatut hoida ja edasi arendada. Säilis emakeelne kooli- ja ülikooliõpetus ning eesti keele prestiiž oli kõrge.1960. moodustati vabariiklik õigekeelsuskomisjon (VÕK). -
Kirjakeele areng taasiseseisvunud Eestis
Tekkinud on täiesti uus allkeel, internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. Suurenenud on inglise keele osatähtsus, inglise keelest on saadud palju laensõnu. Tänapäeval mõjutab eesti kirjakeele kujunemist ajakirjandusväljaannete keelekasutus. Meediakeel annab eeskuju, seda jäljendatakse. -
Period: to
Üleilmastumise aeg
Eesti keelest sai Eesti Vabariigi ametlik ja ainus keele. Avaliku elu valdkonnad eestistati, vene keel jäi suhtlustasemele. Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks. Nooremate põlvkondade vene keele oskus kahaneb. Kolmandaks keeleks tõuseb veel ka inglise keel. Eesti keel võetakse kasutusele ka uutes infotehnoloogilistes rakendustes. -
Period: to
Emakeele Seltsi keeletoimkond
Pärast VÕKi likvideerimist, on olulisimaks keelekorralduslikuks instantiks Emakeele Seltsi keeletoimkond, kes otsustab ka normingumuutusi. Muudatusi tehes antakse keelekasutajale rohkem vabadust, samas ei ole ühtki varem kehtinud normingut kehtetuks muudetud. Kirjakeele normi aluseks on õigekeelsussõnaraamatu viimane trükk ÕS 2013. Aktiivselt arendatakse omakeelset oskussõnavara, tegeletakse keelenõustamise ja keelehoiakute kujundamisega.