-
Muhammad oli esimene islamiusu prohvet. Ta sündis Mekas 570 aastal.
-
Esimene islami kogukonna võit. Kuraiši hõimu vastu. Moslemite armees oli 300-317 sõjameest, Kuraišide armees oli umbes 1000 sõjameest. Moslemite armeed juhtis Muhammad. Lahing toimus tänapäeva Saudi Araabia lääneranniku lähedal Badri külas. (Pildid on Kurašide armee liikumine (põhjast) ja moslemite armee liikumine (Mediinast). -
Muhammadi järglaseks sai tema ustav järgija Abū Bakr kellest sai esimene Rashiduni kaliif
-
Esimene araablaste kalifaat. Selle ajal vallutatakse araabia poolsaare juures olevad alad.
-
632 aastal Abu Bakr hakkas esimesi vallutusretki laiendades Rashiduni kalifaati.Abu Bakri ajal vallutas Rashiduni kalifaat kogu Araabia poolsaare.
-
Teine Rashiduni kaliif. Tema juhtimisel vallutatakse Süüria, Palestiina, Egiptus, Põhja Liibüa ja Sassaniidide riigi pealinn
-
Levantiks nimetati ala Vahemere ida kaldal - Süüria, Liibanon, Iisrael, Palestiina. 638 aastal vallutab Rashiduni kalifaat selle ala Bütsantsi riigilt. -
641 aastal vallutss Rashidani kalifaat tänapäeva Egiptuse alad Bütsantsi riigist
-
Nahawandi lahing toimus praeguse Lääne Iraani aladel Sassaniidide ja araablaste vahel. Paar esimest päeva oli edu pärslaste poolel, sest nad võtsid head kaitsmis positsioonid mägede juures ja araablastel ei tulnud välja pärslasi sealt välja lüüa. Siis araablaste armee hakkas lahkuma lahingu väljalt ja kui pärslased sellest aru said hakkasid nad araablasi jälitama. Kui pärslased jõudsid araablastele järele toimus uus lahing mille araablased võitsid ja panid pärslasi põgenema. (Pildil on Nahawend) -
Kolmas Rashiduni kaliif. Tema valitsusajal vallutatakse lõpplikult Sassaniidide riigi, vallutatakse Küprose saar ja Armeenia. ‘Uthmāni ajal sai oma esialgse kuju Koraan.‘Uthmān ei osanud valitseda rahva enamiku soovide kohaselt. Seetõttu tekkis talle terav opositsioon ning lõpuks piirati kaliifi residents ümber. Peale mõnepäevalist piiramist tungisid mässulised lossi ja tapsid ‘Uthmāni.
-
Pärast Nahawandi lahingu võitmist pärslased ei saanud teha organiseeritud vastupanu ja araablastel jäi alles vallutada järelejäänud Pärsia mida kaitsesid eraldatud armeed. 651 aastal viimane Sassaniidide valitseja Yazdegerd III tapeti linna Merv kõrval ja pärslaste riik läks kogunisti araablaste kontrolli alla -
Rashiduni neljas ja viimane kaliif. 661. aastal Ali tapeti. Tema valitsusajal lõhknes Islami kogukond lõplikult sunniitideks ja šiiitideks.
-
661 aastal pärast Ali tapmist viidi pealinn Damaskusesse ja kaliifid hakkasid elama rikka eluga. Ali toetajad ei nõustunud sellega, neid nimetati šiiitideks. Šiiidid hakkasid Alid märtrina kutsuma ja lahkusid islami peavoolist (sunniitidest). Praegu palju šiiite on Iraanis ja Aserbaidžaanis.
-
661 aastal kui Ali tapeti, viidi pealinn Damaskusesse ja sealsed kaliifid hakkasid nimetama uut riiki Umaijaadide kalifaadiks. Selle esimene kaliif oli Muawiyah I ja ta jatkas kalifaadi alade laiendamist. (Pildil on üks muistse Damaskuse linnamüüri väravatest)