Geokronoloogiline skaala

Geokronoloogiline skaala Darina BK

By darinajagudina
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedaselt meteoriidisajud. Kujunesid alge maakoor, atmosfäär ja moodustasid ookeanid.
  • 4600 BCE

    Eelkambrium

    Eelkambrium
    Kestus 4,6 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Hõlmab peaaegu 90% kogu Maa ajaloost. Jagatud kolmeks ajastuks: Asoik, arhailine ja proterosoiline. Kivistunud organismide arvukus oli sellel perioodil suur.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • Period: 4600 BCE to 542 BCE

    Eelkambrium

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Päris vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüanobakterite ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kijunenud kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum

  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Maa oli jääga kaetud. Oli Ediacara elustik nn ilma skeletita elustik.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum

  • 542 BCE

    Fanerosoikum

    Fanerosoikum
    Kestus 542 mln kuni 1 mln aastat. Toimunud skeletiga hulkraksete organismide areng. Fanerosoikum jaguneb Paleosoikumiks, Mesosoikum ja Kainosoikumi aegkonnaks.
  • 542 BCE

    Paleosoikum

    Paleosoikum
    Kestus 542 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Paleosoikum on vanim Fanerosoikumi aegkond.Jaguneb kuueks geloogiliseks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured ja arenenud roomajad ning ilmusid ka esimesed taimed. Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Tekkisid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljud loomad said endale jõulisi hambaid ja lõugasi, millega kaasnesid röövloomad.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trlobiidid, korallid jt. See aeg lõppes jääaeg. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korrallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende seas olid tuhatjalsed, meriskorpionid ja skorpionid. Maismaataimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopkameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed js trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Ajastu lõppus tekkisid esimesed metsad ja esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestus 359 mln ja 299 mln aastat tagasi. Katsid maismaad võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud piudust kujunesid kivisöeladmed. Ilmusid esimesed roomajad
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastik olid ülekaalus romajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Mesosoikum

    Mesosoikum
    Kestus 252 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Jaguneb Triiase, Juura ja Kriidi ajastuks. Toimus massiline väljasuremine Kriidi ja Triiasse piiril. Maa oli kuumem kui praegu. Mesosoikum oli märkimisväärse ajaga tektoonilne, kliima ja evolutsiooniline tegevus.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, aga pärast seal ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad , meredes suurenes ammoniitide ja kapide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud lomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirestikõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. OOkeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused- põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Kainosoikum

    Kainosoikum
    Kestus 66 mln kuni 1mln aastat tagasi. Arenesid imetajad arenesid, kiskjad, kobjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised. Arenesid inimesed. Maale arenesid iseloomulikud pinnavormid, taimed ja loomad.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savabbid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid sel perioodil välja tänapäeva imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate
  • Period: 23 BCE to 2 BCE

    Neogeen

  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestus 2,5 mln kuni 1 mln aastat tagasi. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Surid paljud imetajaid ja linnuliike nt mammut, karvane ninasarvik ja dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Period: 2 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar