Geogronoloogiline skaala Rasmus

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Tekkis algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maaga põrkas kokku suur taevakeha.

Varajane atmosfäär

4400 BCE

Peamised koostisosad olid H2O, HCN, NH3, CH4. Kergemad gaasid nagu heelium ja vesnik pääsesid kosmosesse. Kogu vesi oli auruna atmosfääris, kõrgete temperatuuride tõttu.

Tsirkoon

4300 BCE

Hadaikumi ajast pärit ühed vanimad kivimid. Tänapäeval leidub neid Gröönimaal ja Austraalias

Maa teine atmosfäär (järgnev)

4000 BCE

H2O, CO2, nitrogeen domineerivad. Atmosfääri jahtumine põhjustab sadestumist ning ookeanide arengut. Jätkub gaaside vabastamine litosfäärist, Elu hakkab modifitseerima atmosfääri.

Vaalbara

4000 BCE

Tekkis esimene superkontinent nimega Vaalbara

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Algeliste eluvormide tekkimine meredes. Ürgeoonis on säilinud palju bakterfossiile.

Elu teke

3800 BCE

Esimesed primitiivsed organismid

Tekivad stromatoliidid.

3500 BCE

Tekkisid mikroorganismid näiteks pruprubakterid ning mitmed vetikaid, mis tegid erinevaid kihilisimoodustusi.

Tekivad kemosünteesivad bakterid.

3500 BCE

Bakterid, mis sünteesisid süsinikumolekulidest ja mineraalidest orgaanilist ainet, hakkasid tekitama atmosfääris muutusi.

Elav atmosfäär

3300 BCE

N2 - 78%, O2 - 21%, Argon - 0.9%, CO2 - 0.036%, praeguse atmosfääri koostisele sarnanev struktuur. Areng, evolutsioon ja elu kasvamine tõstab hapniku taset atmosfääris märgatavalt. Kestab tänapäevani.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Suurenes hapniku sisaldus atmosfääris ning ookeanide pinnakihis.Toimus mitu suurt jäätumis, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkisid uued elustikud.

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Rodinia

900 BCE

Selle kontinendi lahknemise tulemusena langes kasvuhoonegaaside protsent õhus ja Maa keskmine temperatuur langes tohutult.

Meduuside teke

650 BCE

Meduus ehk millimallikas on teatud ainuõõssete suguline arengujärk ehk põlvkond

Ediacara elustiku teke.

600 BCE

600-542 miljonit aastat tagasi ilmus nn "pehmekehaline" (ehk ilma skeletita) elustik.

Tekkisid esimesed mereselgrootud.

570 BCE

Tuntuimad mereselgrootud on käsnad, ainuõõssed, mereussid, limused, lülijalgsed, okasnahksed ja ürgkeelikloomad.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamiselt kõik organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Ilmusid paljud selgroogsete rühmad nagu käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Kambriumi plahvatus

542 BCE

Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid selgrootute rühmad. Kujunes selgroog, välisskelett. Evolutsiooniline võidurelvastus.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Koosneb kolmest aegkonnast, mis omakorda jagunevad 12-ks erinvaks ajastuks ning hõlmab ligi 540 miljonit aastat.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Aegkond, mis koosneb kuuest erinevast ajastust ning hõlmab ligi 317 miljonit aastat.

Ilmuvad esimesed kalad.

505 BCE

Lihtsatest üherakulistest organismidest arenesid miljonite aastate jooksul esimesed selgroogsed loomad, kalad. Sel ajal oli meredes juba palju erinevaid taimi ja loomi, kuid maismaa oli veel tühi.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid, koraliid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise

Silur

443 BCE

Kujunesid riftid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama loomad näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid.

Esimesed soontaimed

441 BCE

Soontaimed on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Esimesed maismaataimed

438 BCE

Esimesed maismaataimed olid samblalaadsed, kes nõudsid niisket kliimat.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning muutusid kiskjateks. Ajastu lõpul olid tekkinud esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.

Ilmuvad esimesed kahepaiksed

408 BCE

Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsioonis murranguliseks sündmuseks.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatud metsadest kujunesid kivisöelademed. Peamine kivisöe tekkimise ajastu. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.

Ilmuvad esimesed roomajad.

320 BCE

Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95 protsenti Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik üsnagi liigivaene. Elustik taastus permi ajastu lõpul aset leidnust, ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Aegkond, mis hõlmab 3 erinevat ajastut, 186 miljoni aasta vältel.

Ilmuvad esimesed Imetajad.

208 BCE

Esimesed imetajad arenesid välja roomajatest.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ning roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevased kalad. Tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets.

Pangea

200 BCE

Pangaea oli ligikaudu 300–200 miljonit aastat tagasi eksisteerinud hiidmanner, mis sisaldas kõiki tänapäeva mandreid.

Milankovici tsüklid

182 BCE

Serbia ehitusinseneri ja matemaatiku Milutin Milankovići kirja pandud kolm tsüklilist tegurit, mis mõjutavad Maa kliimat ja jääaegade tekkimist.

Ilmuvad esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ning hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Kriidi lõpul leidis aset massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamine põhjus oli meteoriidiplahvatus.

Tekkisid õistaimed

140 BCE

Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. Tänapäeval on õistaimi taimede hulgas kõige rohkem.​
Õied ja nendest arenevad viljad aitavad taimedel paremini paljuneda ja levida.

Ilmuvad esimesed mesilased

100 BCE

Esimeste primaatide teke

80 BCE

Tekkisid esimesed primaadid.

Paleogeen

66 BCE

Hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel toimus kiire jahenemine ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Aegkond, mis koosneb kolmest ajastust ning hõlmab umbkaudu 64 miljonit aastat.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ning laululinnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaid : mammut, karvane ninasarvik. Samuti linnuliike: dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Homo sapiens

1 BCE

Inimene kõige üldisemas tähenduses on liigi Homo sapiens ('tark inimene') esindaja. Tekkis vahemikus 300 000 ja 200 000 eKr