Geokronoloogiline skaala Hannalore A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6 - 4 miljardit aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiiivne periood, meteoriidisajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud ainult Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
https://youtu.be/dPJG5oVjvME

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus: 4 - 2,5 miljardit aastat tagasi. Atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, amoniaagist, lämmastikust ja süsihappegaasist. Puudusid vaba hapnik ja osoonikiht. Tekkisid mered. Meredes arenesid algelised eluvormid. Tollest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised), milles on säilinud ka bakterfossiilid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

https://youtu.be/TMX8UkgmEX8

Vanimad stromatoliidid

3500 BCE

Stromatoliidid on peamiselt tsüanobakterite (mis kusjuures juba fotosünteesisid) elutegevuse tagajärjel tekkinud kihilised moodustused. Stromatoliididest on leitud ka bakterifossiile ning jälgi ka muudest vetikaliikidest ja mikroorganismidest.
https://youtu.be/Evy8Mixomao

Esimesed eukarüoodid

2700 BCE

Umbes siis ilmusid esimesed eukarüootsed rakud (tuumaga rakud), mis arvatakse olevat tekkinud endosümbioosi teel.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus: 2,5 - 0,542 miljardit aastat tagasi. Mitmel korral oli Maa ulatuslikult jääga kaetud. Atmosfääris ning ookeanite pinnakihis hakkas suurenema hapnikusisaldus. Seda põhjustas fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevus.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed tõendid paljurakulisuse kohta pärinevad umbes 2,1 miljardit aastat tagasi elanud tsüanobakteritele sarnastest organismidest. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Lumepalli-Maa

650 BCE

Mitmed teadlased arvavad, et umbes sellel ajal läbis Maa vähemalt ühe, tõenäoliselt isegi mitu, nn lumepalli perioodi ehk suur osa Maast oli kaetud lume ja jääga. Selle tagajärjel oleks vabanenud atmosfääri suurtes kogustest hapnikku. Arvatakse, et see silus tee kambriumi plahvatuseni.
https://youtu.be/YKuoPBbh58Y

Ediacara elustik

575 BCE

Ediacara elustik, mis koosneb pehmekehalistest kompleksematest mitmerakulistest organismidest, mille osad esindajad on välja surnud ning osad on ka tänapäeval maailmas olemas, tekib ja kestab võrdlemisi lühikest aega. Neid pole tänapäevani ühtegi loomariiki (kui nad üldse kuulusid loomade alla) kindlalt suudetud paigutada.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 - 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel). Võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Sel ajal tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma.

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485 - 443 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal oli soojades troopikameredes rikkalik elustik. Seal elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu lõppes jääajaga (Sahara jäätumine), mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Tõendeid esimestest maismaataimedest on leitud Saudi Araabiast umbes 470- 480 miljoni vanustest kivimitest.

Silur

443 BCE

Kestus: 443 - 419 miljonit aastat tagasi. Soe kasvuhooneperiood. Liustikud taganesid poolustele. Meredes kujunesid käsnade ja korallide rifid. Meredes ujusid primiitvsed kalad ja maismaal olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, mis kasvasid niisketel üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad maismaal olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus: 419 - 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama.

Esimesed metsad

385 BCE

Esimesed metsad tekkisid hilisdevonis umbes 380 miljonit aastat tagasi. Peamised taimed, mis neis metsades kasvasid olid nimega Archaeopteris. Need olid puu ja sõnajala vahepealsed taimed, mis kasvasid umbes 10 m kõrguseks.

Karbon

359 BCE

Kestus: 359 - 300 mln aastat tagasi. Karboni kliima oli algul soe, kuid hiljem see jahenes. Keskmine temperatuur oli peaaegu sama, mis on tänapäeval. Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed (suurim maismaalülijalgne, arthropleura oli kuni 2,6m pikk), osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestus: 299 - 252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis ekvaatori ümbruses hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgade metsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajate taolised loomad. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus: 252 - 201 mln aastat tagasi. Kliima oli kuiv ja kuum. Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpupoole tekkisid ka imetajad. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine. Selle põhjuseks peetakse Pangaea mandri lahknemist. Dinosaurused jäid domineerivaks.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

225 BCE

Kõige suuremad Maal elanud loomad. Suur osa neist olid taimtoidulised, kuid leidus ka loomtoidulisi.

Esimesed imetajad

205 BCE

Esimesed imetajad ilmusid hilistriiase ajastul. Enamus neist olid öise eluviisiga. Kõik sel ajastul elanud liigid on väljasurnud, kõik tänapäevased liigid on neist välja arenenud.

Juura

201 BCE

Kestus: 201 - 145 mln aastat tagasi. Juura ajastu maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsaga. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid kilpkonnad, korokodillid ja ka esimesed linnud. Sellele ajastule ka iseloomulikud hiidroomajad (saurused).

Esimesed linnud

150 BCE

Esimesed linnud olid tuvist suuremad, halva lennuvõimega ja sulgedega. Neil oli pikk saba. Nokk puudus.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 - 66 mln aastat tagasi. Kriidi ajastul tekkisid esimesed õistaimed, kes hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Tekkisid esimesed tänapäevased roomajad ja ka mesilased. Selle ajastu lõpul surid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad ja muud liigid välja. Väljasuremise üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

130 BCE

Teadlased leidsid Liaoningist (Archaefructus) iidse taime, millel on väga väikesed lihtsad õied ja mis võiks olla üks esimesi õitsvaid taimi. Archaefructus elas umbes 130 miljonit aastat tagasi ja kasvas tõenäoliselt vees või selle läheduses.

Esimesed roomajad

128 BCE

Esimesed roomajad, kes olid lähedases suguluses kahepaiksete hulka kuulunud antrakosaurustega, ilmusid juba kivisöeajastu algul. Nad olid väikesed sisalikulaadse kehakujuga loomad, kes erinevalt kahepaiksetest ei kudenud, vaid munesid. Esialgu olid roomajad suhteliselt haruldased kuivemate piirkondade asukad, kuid nende mitmekesisus ja arvukus kasvas pidevalt ning nad hakkasid asustama ka tüüpilisi kahepaiksete elupaiku.

Esimesed mesilased

100 BCE

Muistsed pesad kinnitavad, et mesilased olid Patagoonias elus ja terved 100 miljonit aastat tagasi, mis on vanim fossiilne tõend tänapäeva mesilaste kohta.

Väljasuremine mereelustikus

93 BCE

Mered muutuvad (ilmselt suure vulkaanipurske tõttu) hapnikuvaesemaks ning selle tagajärjel sureb pea kolmandik meres elavatest selgrootute liikidest välja.

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66 - 23 mln aastat tagasi. Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Ilmselt meteoriiditabamuse tagajärjel muutub järsult Maa kliima ning dinosaurused surevad välja. Imetajad tõusevad domineerivaks loomarühmaks.
https://youtu.be/aVr_WltoM4s

Esimesed jänesed

40 BCE

Fossiilsed andmed näitavad, et jänesed arenesid Aasias välja vähemalt 40 miljonit aastat tagasi.

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23 - 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Kliima jahenes, esines mitmeid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. Levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrika mandril arenesid varased hominiidid - inimese eellased.

Inimahvide teke

3 BCE

Tekkisid umbes 2,5 millionit aastat tagasi.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: 2,5 - 0 mln aastat tagasi. Sel ajastul katsid Maad mitmel korral kilomeetrite paksused jäämassid. Kujunes tänapäevane elustik. Ajastu alguses ilmusid inimeste ellased (perekond Homo). Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.