Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
Hadaikumi ajastu kivimeid leidub Gröönimaal, Austraalias ja Kanadas. Võrreldes järgnevate perioodidega on kivimeid alles väga vähe.
Selle ajastu käigus kujunesid Maal välja ookeanid, algne maakoor ja atmosfäär.
Aktiivsed oli vulkaanid ja metioriidisajud.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga. Esialgu on Marsi suuruse planeedi kokkupõrke järel Maa ümber prügi rõngas, kuid ajapikku kogunevad tükid kokku ja tekib Maale kaaslane Kuu.

Teaduskirjandus - kuu teke

4500 BCE

Link text

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4 mld - 2,5 mld aastat tagasi.
Arhaikum, mida kutsutakse ka ürgeooni on ajaks
Sellel ajastul arenesid meredes algelised eluvormid.
Pärinevad ka vanimad mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Ning on säilinud ka vanimad leitud stromatoliidid.

Teaduskirjandus - arhaikum

4000 BCE

Link text

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus 2,5 mld aastat kuni 542 mln aastat tagasi.
Proterosoikumi perioodi kutsutakse ka agueooniks.
Proterosoikumi ajastul tekkis ka fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus Agueooni ajastul toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus toimus olid välja arenenud Ediacara elustik, seal võis olla nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka praeguseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Vanim eukaüroodi kivistis

1900 BCE

Leiti USA-st, Michiganist

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln aastat kuni 485 aastat tagasi.
Kambriumi ajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Suurenes planktiliste vetikate hulk ning loomariiki lisandusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused ja teised. Paljudel loomadel kujunes välja mineraalne toes, selle põhjuseks arvatakse olevat röövloomade jõulised lõuad ja hambad.

Teaduskirjandus - kambriumi ajastu

542 BCE

Link text

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln aastat kuni 443 mln aastat tagasi.
Troopikameredes elutses rikkalik elustik (trilobiidid, korallid) ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli orodviitsiumi ajastul peamiselt soe,ajastu lõpul ehmatas planeet Maa elustikku kliima kiire janenemine, mille tulemuseks tuli jääaeg. Jäätumise tõttu ookeanipind alanes kuni 100 meetri võrra ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Meretaseme alanemine põhjustas elualade vähenemise, mille tõttu suri mereelu massiliselt välja.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln aastat kuni 419 mln aastat tagasi.
Soojemates meredes hakkasid kujunema käsnade, korallide ja lubjavetikate rifid ja elutsesid algelised kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, varased maismaal elutsenud taimed olid väiksed ja lihtsama ehitusega. Maismaad hakkasid ka asustama loomad, oletatakse,et nendeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Teaduskirjandus - siluri ajastu

443 BCE

Link text

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln aastat kuni 359 mln aastat tagasi.
Troopikameredes elutsesid käsijalgsed, okasnahad ja triloobid ning selfimerede äärealadel koondusid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suurtesse riffidesse. Paljudes meredes ja järvedes elutsenud kalad kasvasid väga masiivseteks ning olid tippkiskjad. Devoni ajastu alguses oli maismaataimestik hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.
Ilmusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln aastat kuni 299 mln aastat tagasi.
Maapind oli kaetud võimaste metsadega. Nendes kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglaslikud puude sarnased eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid tänapäeva kivisöelademed. Maismaal elas hulgaliselt lülijalgseid ning mõned putukad omandasid võime lennata. Karboni ajastu lõpul lmusid maismaale esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln aastatkuni 252 mln aastat tagasi.
Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümnbritses üüratu Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva ja karmi kõrbega. Maismaal olid elustiku peamiseks osaks roomajad, kuna nemad suutsid karmides tingumustes jääda ellu.
Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Permi ajastul toimus planeet Maa kõige suurem väljasuremine, milles suri välja 95% kõigist Maal elanud liikidest.

Teaduskirjandus - mesosoikum

252 BCE

Link text

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln aastat kuni 201 mln aastat tagasi.
Ajastu alguses oli elustik liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest alles taastuti.
Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud uus väljasuremine andis neile võimaluse olla peamine loomarühm maismaal. Ilmusid esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln aastat kuni 145 mln aastat tagasi.
Levinuma hakkasid dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Arenesid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt roomajaid. Juura ajastul elas meredes tänapäeval tuttavat tüüpi kalau. Maismaa oli domineerivalt kaetud paljasseemnetaimedega metsadest.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln aastat kuni 66 mln aastat tagasi.
Kriidi ajastul arenesid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid näiteks plesiosaurused ja rudistid. Maismaal domineerisid dinosaurused ning arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul massiivse väljasuremise tagajärjel hävinesid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Teaduskirjandus - kriidiajastu

145 BCE

Link text

Palogeen

66 BCE

Kestus 66 mln aastat kuni 23 mln aastat tagasi.
Palogeeni ajastul startis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad arenesid suurteks ja liigirikasteks rümadeks. Enamik imetajaid pesitsesid maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid tasapisi hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad (savannid ja preemiad), mis asendasid seniseid metsi. Valdavalt hakkasid vuhama heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln aastat kuni 2,5 mln aastat tagasi.
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, hiired, rotid ja laululinnud. Suures plaanis kujunesid välja tänapäevased laialt tuntud imetajad ja linnud. Aafrikas arenesid ka esimesed varased inimese eellased. Neogeeni ajastu jooksul jahenes Maa kliima märgatavalt, see tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi, sellest tulenevalt kujunes poolustel välja jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni praeguseni.
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad, nende Aafrikas alanud evolutsioon on välja jõudnud tänapäevase inimese tekkimiseni. Kvaternaari jooksul suri välja märgatav hulk imetaja- ja linnuliike. Enamuse liikide väljasuremist seotatakse ostseselt inimese sekkumisega planeedi elustikku, näiteks karvane ninasarvik ja mammut.