Geotimespiral

Geokronoloogiline skaala Jaanika Kangur BK

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Haidaikumi perioodi kuulub Maa kujunemine, tugev vulkaaniline aktiivsus ning sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. Algse atmosfääri peamisteks koostisosadeks olid vesi (uduna), HCN, NH3. Hadaikumi lõpus algas planeedil järk-järguline temperatuuri langus.
  • 4600 BCE

    Maa teke

    Maa teke
    Kosmiliste osakeste ja gaaside ühinemise tagajärjel 150 miljoni aasta jooksul kujuneb Maa kuju. Peamisteks elementideks vesinik ja heelium.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum (4,6 mld - 4 mld)

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Arvatavasti keskmiselt Marsi-suurune taevakeha põrkus Maaga.
  • 4500 BCE

    Tsirkoon

    Tsirkoon
    Arvatav vanim kivim Maa ajaloos.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Arhaikumis kujunesid esialgsed ookeanid ja kontinendid. Atmosfäär oli täidetud metaani ja lämmastikuga. Puudus osoonikiht. Arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi iseloomustavad esimesed mikroorganismid, tsüano- ja purpurbakterid ning vetikad.
  • 4000 BCE

    Esimesed organismid

    Oletatavasti peetakse esimesteks organismideks keemilistest ainetest kujunenud kemoautotroofe, kes ei vajanud oma elutegevuseks hapnikku.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum (4 mld - 2,5 mld)

  • 3800 BCE

    Esimesed ookeanid

    Esimesed ookeanid
    4400 mln aastat tagasi algas maapinna tahkestumine, vulkaanidelt tekkiv aur kondenseerus järk-järgult pinnasesse. 600 mln aasta vältel kujunesid sellest tegevusest ookeanid.
  • 3300 BCE

    Hapniku osatähtsuse suurenemine

    Alates 3,3 mld aastast on hapniku osakaal tänu elusorganismide arengule tõusnud 1%-lt 21%-ni.
  • 3100 BCE

    Tsüanobakterid

    Tsüanobakterid
    Tsüanobakterid alustasid kaltsiumkarbonaadi sidumist, millest tekkisid stromatoliidid. Samuti tekkis paekivi.
  • 2700 BCE

    Esimesed viited eukarüootidele

    Arvatakse, et esimesed keemilised ühendid (lipiidid) eukarüootidest ulatuvad 2700 mln aasta tagusesse aega.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Proterosoikumis tõusis atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides hapnikusisaldus, mis põhines peamiselt tsüanobakterite elutegevusel, kes jääkproduktina tootsid hapnikku. Selles perioodis ilmnes mitu ülemaailmset jäätumist ning ajavahemikku jääb ka Ediacara elustiku teke. Üheks tähtsamaiks muutuseks võib lugeda osoonikihi tekke.
  • 2500 BCE

    "Snowball" ajastu algus

    "Snowball" ajastu algus
    Keskmiselt 2500 mln aastat tagasi oli tugevalt suurenenud hapniku tootmine. Toodetud hapnik ühines metaaniga, moodustades süsihappegaasi, mis põhjustas üleüldiseid jäätumisi järgmiseks 300 mln aastaks.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum (2,5 mld - 542 mln)

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide areng

    Algsed millimeetrised eukarüoodid olid kõigi järgnevate mitmerakkulise organismide aluseks, neist on alguse saanud nii loomad kui ka taimed.
  • 2000 BCE

    Bakterid asustavad maapinna

    Arvatakse, et esimesed bakterid liikusid veest maapinnale 2000 mln aastat tagasi, mis oli võimalik tänu piisavale hapnikule. Hapniku mõjul oli pinnases leiduv raud võimeline oksüdeeruma.
  • 600 BCE

    Charnia masoni

    Charnia masoni
    600 mln aastat tagasi algas mitmerakuliste loomade ja taimede kiire areng
  • 542 BCE

    Paleosoikum - Kambrium

    Paleosoikum - Kambrium
    Kambriumis ilmusid eelnevalt tundmatud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Tuhandete kalaliikide arenemine ja mitmekesine veetaimestik, näiteks meritähed ja merisiilikud. Samuti mineraalse toese ilmnemine (koda karpidel, välisskelett trilobiitidel). Kambriumi võib teatud mõttes nimetada evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks. Kambriumi kliima oli keskmiselt 7 kraadi soojem kui praegusel ajastul ning selle ajastu alla kuulub Rodina kontinendi lagunemine.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum (algus 542 mln)

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum (542 mln - 252 mln)

  • 485 BCE

    Paleosoikum - Ordoviitsium

    Paleosoikum - Ordoviitsium
    Ordoviitsium on saanud oma nime ühe Keldi hõimu järgi ning seda iseloomustab rikkalik elustik - käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ajastu lõpul ilmnes kliima järsk jahenemine - jääaeg. Ordoviitsiumi osaks oli mereelustiku massiline väljasuremine ning ookeanipinna vähenemine. Massiline väljasuremine mõjus eriti raskelt mitmetele planktoni liikidele.
  • 443 BCE

    Paleosoikum - Silur

    Paleosoikum - Silur
    Silurit iseloomustavad primitiivsed kalad, niisketel maastikel asustasid maismaad taimed. Käsnad, korallid ja lubivetikad kujundasi rifid. Esimesteks maismaa loomadeks olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.
  • 419 BCE

    Paleosoikum - Devon

    Paleosoikum - Devon
    Devonis olid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid tavalised mereasukad, jätkus riffide ehitus. Ilmnesid esimesed metsad ja kahepaiksed. Suur tähtsus oli eostega levivatel taimedel. Ajastu lõpuks kujunesid mitmetel taimeliikidel lehed ja juurestik. Devonit nimetatakse ka kalade liigirikkuse pärast Kalade ajastuks.
  • 360 BCE

    Kahepaiksete ajastu

    Kahepaiksete ajastu
    Keskmiselt 360 mln aastat tagasi alustasid esimesed kahepaiksed Gondwana kontinendi asustamist.
  • 359 BCE

    Paleosoikum - Karbon

    Paleosoikum - Karbon
    Karbonis võimutsesid võimsad metsad- osjade, koldade ja sõnajalgade eellastest. Esimesed roomajad ja kivisöe kuhjumine. Karbonit iseloomustavad ka soo-metsad. Taimestiku näideteks on Lycopodiopsida, Equisetum telmateia. Sellel perioodil tõusis atmosfääri hapnikusisaldus 35%-ni. Arvatakse, et hapniku protsendiline tõus võimaldaski eluorganismide suurema kasvu.
  • 350 BCE

    Paleosoikum - Perm

    Paleosoikum - Perm
    Hiidmanner Pangea teke, roomajate, paljaseemnetaimede ja luukalade ülemvõim - olid peamisteks Permis aset leidnud sündmusteks. Samuti jääb Permi ajastusse Maa ajaloo suurim väljasuremine (95% kõigist liikidest). Väljasuremise elasid üle peamiselt kaks loomade gruppi - Therapsid ja Archosaurs.
  • 305 BCE

    Kivisüsi ja kahepaiksete võimutsemine

    Kivisüsi ja kahepaiksete võimutsemine
    305 mln aastat tagasi toimus globaalse soojenemise tagajärjel nii vee- kui ka maaelustiku massiline väljasuremine. Hukkunud taimestikust tekkisid kivisöe varud. Vihmametsad asendusid kõrbetega.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum (252 mln - 66 mln)

  • 250 BCE

    Mesosoikum - Triias

    Mesosoikum - Triias
    Triaases kohanes elusloodus Permis esinenud elustiku hukkumisega. Triiast iseloomustab esimeste dinosauruste ja imetajate arenemine, ammoniitide ja karpide osatähtsuse tõus. Ajastu lõpul võttis teadmata põhjusel maad järjekordne massiline väljasuremine.
  • 230 BCE

    Eozostrodon

    Eozostrodon
    230 mln aastat tagasi algas esimeste imetajate areng, kellest esimeseks oli Eozostrodon.
  • 225 BCE

    Dinosauruste valitsemisaja algus

    Dinosauruste valitsemisaja algus
    Dinosauruste dominants algas Triiase perioodi keskpaigas ning kestis läbi Juura ja Kriidi perioodi, lõppedes nende väljasuremisega Paleogeeni alguses.
  • 200 BCE

    Mesosoikum - Juura

    Mesosoikum - Juura
    Juuras arenesid esimesed linnud (Archaeopteryx), krokodillid ja kilpkonnad, põhilise metsa koosseisu moodustasid paljaseemnetaimed. Lisaks ihtüosaurusele ja plesiosaurusele olid veestiku osaks esmakordselt ka tänapäevased liigid. Suur tähtsus oli dinosaurustel nagu stegosaurus, brachiosaurus. Juura ajastul suurenes õhuniiskus.
  • 175 BCE

    Pangea lagunemine

    Pangea lagunemine
    Juura ajastu keskpaigas lagunes Pangea kontinent kaheks uueks kontinendiks - Laurasia ja Gondwana.
  • 145 BCE

    Mesosoikum - Kriit

    Mesosoikum - Kriit
    Kriidi ajastul muutusid domineerivaks õistaimed. Selle ajastu osaks oli ka dinosauruste ja teiste liikide massiline väljasuremine, hukkus keskmisel pool planeedi elustikust. Massilist väljasuremist seostatakse peamiselt asteroidi või komeediga (Chicxulub crater), aga täpsed asjaolud ei ole teada.
  • 66 BCE

    Kainosoikum - Paleogeen

    Kainosoikum - Paleogeen
    Paleogeenis avaldus imetajate ja lindude dominatsus maismaa üle. Esimesed primaadid. Paleogeeni alguses võimutsesid troopilised metsad, kuid kliima jahenemise käigus suurenes heitleheliste taimede, preeriate ning savannide osatähtsus. Kontinendid liikusid järjest rohkem oma tänapäevase asetuse suunas, eraldusid Euroopa ja Põhja-Ameerika, samuti Austraalia ning Antarktika. Vähenes merevee tase.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum (algus 66 mln)

  • 50 BCE

    Vaalade areng

    Vaalade areng
    50 mln aastat tagasi arenesid esimesed vaalad. Seda loetakse Paleogeeni üheks suuremaks vee-elustiku arenguks.
  • 23 BCE

    Kainosoikum - Neogeen

    Kainosoikum - Neogeen
    Neogeenis ilmnes tänapäevase loomastiku, taimestiku ja mandrite geograafia üldilme väljakujunemine. Neogeeni alguses toimusid mitmed kontinentide vahelised kokkupõrked, tekkisid mitmed mäestikud. Uued kontinentide vahelised ühendused toetasid mitmete liikide rännet. Neogeeni ajastusse jääb ka esimeste hominiidide areng. Poolustele tekib püsiv jääkate.
  • 2 BCE

    Kainosoikum - Kvaternaar

    Kainosoikum - Kvaternaar
    Perioodi iseloomustab inimeste kasvav mõju (inimeste vahetute eellaste evolutsiooni algus), mitmete imetaja- ja linnuliikide väljasuremine (mammutid, moad). On ilmnenud mitmeid jääaegu, millest hiljutiseim oli 10 000 aasta eest. Meredes olid tippkiskjateks vaalad, haid, hülged ja saarmad. Kvaternaari loetakse inimeste ajastuks.
  • 2 BCE

    Inimesed

    Inimesed
    On avastatud fossiilid perekond Homo esindajatest ulatuvad 2,8 mln aasta tagusesse aega. Tänapäevaste inimeste arengu alguseks loetakse 190 000 aastat tagasi olnud perioodi.
  • 1 BCE

    Mammutite väljasuremine

    Mammutite väljasuremine
    Kvaternaari ajastul on järjest suurenenud inimkonna mõju planeedi elustikule. Mitmete liikide, kaasaarvatud mammutite, väljasuremist seostakse peamiselt just inimeste kasvava mõjuga.