Geokronoloogiline skaala Kärolin EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Arvatakse, et elu on tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stormatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaseid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

MItmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumi plahvatuseks nim. evolutsiooni, mille käigus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomhõimkonnad. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Tekkisid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsi- ja lülijalgsed, limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine ehk kui röövloomadel kujunesid välja suured hambad ja jõulised lõuad, siis saakloomadel koda või tugev välisskelett enda kaitseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kui 100m ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualad vähenesid ja see tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning muutusid tippkiskjateks. Muutused toimusid ka maismaal. Kui devoni algul oli veel maismaataimestik madal ja hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkis väga palju kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Roomajad olid maismaaloomastikus ülekaalus. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Edaphosaurus

298 BCE

Permi ajastul elanud kuni 4 meetri pikkune üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Imetajate ilmumine

203 BCE

Morganucodon (pildil) oli üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval triiase ajastul levinud loomad välja. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maailma ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega ehk rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

124 BCE

Üks esimesi teadaolevaid õistaimi oli Archefructus (pildil).

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul kliima soe ja niiske, siis hakkas jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed ja kujunesid välja ulatuslikud rohumaad ehk preeriad ning savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Vulkaanipursked põhjustasid keerulist kliimat, mistõttu hakkas dinosauruste arvukus langema. Lõplikult surid dinosaurused välja Maale paiskunud asteroidi tõttu.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiensi ehk tänapäevase inimese tekkimiseni.
Ajastu jooksul suri palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.