Allalaaditud fail

Geokronoloogiline skaala Henry Epro R1 2020/2021

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus: 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • 4600 BCE

    Planeet Maa hadaikumi perioodil

    Planeet Maa hadaikumi perioodil
    Hadaikumi perioodil oli Maa kui tulekera ning ühtegi mannert, ookeani ega elu ei olnud veel tekkinud. Seda aega võib kutsuda kui põrguajastuks.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Vanim eoon. Arhaikumi ajaperioodil oli Maa kest piisavalt jahtunud ja arhaikumi meredes arenesid esimesed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on ka säilinud bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 3850 BCE

    Planeet Marss ja vesi

    Planeet Marss ja vesi
    3700-4000 mln a tagasi ei olnud Marss ära kuivanud, külmunud planeet, vaid planeedil leidus suuri ookeaneid ja veekogusid.
  • 3000 BCE

    Maa 3000 mln a tagasi

    Maa 3000 mln a tagasi
    Maa oli enamasti kaetud veekihiga, üksik maismaa tükike oli keset lõpmatut ookeanit.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli üleni jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus müstiline pehmekehaline Ediacara elustik, mis tekitab tänase päevani teadlastes kahtlusi. Arvatakse, et sinna hulka võis kuuluda ka tänapäevaste rühmade esindajaid ja ka nüüdseks väljasurnud organisme. See aegkond oli tektooniliselt väga aktiivne.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 650 BCE

    Maa kui lumekera

    Maa kui lumekera
    650 mln aastat tagasi oli planeedil Maa ekstreemseid jääaegu, kus peaaegu terve planeet oli kaetud jääga.
  • 570 BCE

    Tekkisid mereselgrootud

    Tekkisid mereselgrootud
    570 mln a tagasi tekkisid esimesed mereselgrootud, näiteks: käsnad, ainuõõssed jne.
  • 542 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

    Paleosoikum ehk vanaaegkond
    Paleosoikum jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks: kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Selles ajastus võttis aset kambriumi plahvatus, mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid. Elu arenes meres ja liikus maismaale, paleosoikumi lõpu poole leidus organisme ka maismaal. Maismaa oli metsaga kaetud ning paleosoikum lõpes suurima organismide väljasuremisega ajaloos.
  • 542 BCE

    Kambriumi ajastu

    Kambriumi ajastu
    Kambriumiajastul tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk, vetikad olid omakorda toiduks rikkalilkule loomastikule. Paljudel loomadel nagu tigudel kujunes mineraalne toes (koda). Trilobiitidel tugev välisskelett röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste vastu.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • 505 BCE

    Kalade teke

    Kalade teke
    505 mln a tagasi tekkisid esimesed kalad.
  • 500 BCE

    Maa 500 mln a tagasi

    Maa 500 mln a tagasi
    500 mln a tagasi oli tekkinud juba suur veekogu ning üksikud mandrid.
  • 485 BCE

    Ordoviitsiumi ajastu

    Ordoviitsiumi ajastu
    Ordoviitsiumiajastus olid soojad troopilised metsad, kus oli rikkalik elustik. Ajastu lõpus toimus jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100m võrra ning muutis palju madalmerd maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.
  • 443 BCE

    Siluri ajastu

    Siluri ajastu
    Siluriajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid ringi primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Algsed maismaataimed olid lihtsa ehitusega, väiksed ning kasvasid peamiselt üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimesed asustajad oli tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • 438 BCE

    Tekkisid maismaataimed

    Tekkisid maismaataimed
    438 mln a tagasi tekkisid esimesed maismaataimed näiteks psilofüüdid. Nad olid võimelised kohanema eluga väljaspool merd ja tiike.
  • 419 BCE

    Devoni ajastu

    Devoni ajastu
    Devoniajastu troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt, käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ja olid sellel ajal tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed.
  • 408 BCE

    Kahepaiksete teke

    Kahepaiksete teke
    408 mln a tagasi tekkisid esimesed kahepaiksed. Esimene teadaolev kahepaikne tekkis arvatavasti vahemikus 360-408 mln aastat tagasi, kelleks oli ihtüostega.
  • 400 BCE

    Maa väljanägemine 400 mln a tagasi

    Maa väljanägemine 400 mln a tagasi
    400 mln a tagasi oli Maal juba mandrite muutusi näha, väiksemad mandrid on tõusnud vee alt välja ja on pidevas liikumises.
  • 359 BCE

    Karboni ajastu

    Karboni ajastu
    Karboniajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, sõnajalgade eelkäijad. Üleujutanud paikadel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, hulk ei ole võrreldav teiste ajastutega. Maismaal elas rohkelt lülijalgseid, mõned putukad arendasid lennuvõime, maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 335 BCE

    Pangaea manner

    Pangaea manner
    Pangaea mannert kutsuti ka superkontinendiks, sest ta oli üks suur tükk keset maakera. See tekkis ligikaudu 335 millionit aastat tagasi ja hakkas hargnema osadeks 170 millionit aastat tagasi.
  • 320 BCE

    Roomajate teke

    Roomajate teke
    Esimesed roomajad tekkisid 320 mln a tagasi, esimene teadaolev roomaja sellest ajast on Hylonomus lyelli.
  • 300 BCE

    Maa 300 mln a tagasi

    Maa 300 mln a tagasi
    Maa kontinendid olid omavahel sellel ajaperioodil ühenduses. Oli näha poolustel jääaega.
  • 299 BCE

    Permi ajastu

    Permi ajastu
    Permiajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaalooduses olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, 95% kõigist Maa liikidest kadusid.
  • 252 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

    Mesosoikum ehk keskaegkond
    Mesosoikumit kutsutakse ka dinosauruste ja roomajate ajastuks. Pärast paleosoikumi lõpus toimunud väljasuremist, kulus elustikul 10 mln aastat, et taastuda. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. Ilmusid veel linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Hakkasid tekkima esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikus. Ajastu lõpus toimus dinosauruste jt mereliste roomajate väljasuremine.
  • 252 BCE

    Triiase ajastu

    Triiase ajastu
    Triiaseajastu algus oli eelmise ajastu väljasuremise tõttu üsnagi vaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ,kes peale järgmist väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 208 BCE

    Imetajate teke

    Imetajate teke
    Esimesed imetajad tekkisid 208 mln a tagasi. Esimene imetaja Maal oli morganukodontid.
  • 201 BCE

    Juura ajastu

    Juura ajastu
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanites elas rohkelt merelisi roomajaid nt: ihtüosauruseid ja plesiosauruseid. Juura ajastul elasid tänapäeva tüüpi kalu. Suur osa maismaast kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 200 BCE

    Maa 200 mln a tagasi

    Maa 200 mln a tagasi
    200 mln a tagasi oli näha, et Maa mandrid hakkasid vaikselt kuju võtma, tänased Põhja-ja Lõuna-Ameerika olid oma praeguste asetuste poole teel ning Euraasia on ühes tükis.
  • 145 BCE

    Kriidi ajastu

    Kriidi ajastu
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, karpide ja ammoniitidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid linnu-ja imetajaliigid. Toimus massiline väljasuremine ning hävisid dinosaurused, merelised roomajad jt. Arvatakse, et väljasuremise põhjuseks oli meteoriidiplahvatus.
  • 140 BCE

    Õistaimede teke

    Õistaimede teke
    Esimesed õistaimed tekkisid 140 mln a tagasi. Vanim teadaolev selline taim on Montsechia vidalii.
  • 100 BCE

    Maa 100 mln a tagasi

    Maa 100 mln a tagasi
    100 mln a tagasi oli Maa peaaegu sarnane nagu tänapäeval. Mandrid veel liikusid oma kohtadele ning tõusid veepinnale.
  • 66 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

    Kainosoikum ehk uusaegkond
    Pärast dinosauruste ja hiidroomajate väljasuremist hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajatest elasid maismaal ja ilmusid ka esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, enamus maismaast oli täis troopilisi metsi, siis hakkas kliima jahenema, endisi metsi hakkasid katma rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased - hominiidid. Kliima jahenemine tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Ilmusid Homo esindajad.
  • 66 BCE

    Viimane teadaolev meteoori kokkupõrge Maaga

    Viimane teadaolev meteoori kokkupõrge Maaga
    66 mln a tagasi põrkas Maaga kokku viimane teadaolev meteoriit Cretaceous–Paleogene, selle meteoriidi diameeter oli suurem kui 10km ja seni, ei ole ühtegi suuremat meteoriiti Maaga kokku põrganud. Pärast kokkupõrget suri välja 1/3 Maal olevast elust.
  • 66 BCE

    Paleogeeni ajastu

    Paleogeeni ajastu
    Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate välja suremist, hakkas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid meredesse elama. Ilmusid primaadid. Kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Siis hakkas kliima jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeeni ajastu

    Neogeeni ajastu
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maodm konnad ja laululinnud, samuti rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid tänapäeva inimese eellased hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt ning see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • 20 BCE

    Euroopa mandri teke

    Euroopa mandri teke
    20 mln aastat tagasi tekkis Euroopa manner, peale Pangaea mandri lahtitõukest.
  • 7 BCE

    Esimeste inimeste areng

    Esimeste inimeste areng
    7-5 mln a tagasi arvatakse, et arenesid esimesed inimese eelkäijad. Nad arvatavasti arenesid Aafrikas ja hakkasid kõndima iseseisvalt kahel jalal.
  • 2 BCE

    Kvaternaari ajastu

    Kvaternaari ajastu
    Ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on palju väljasurnud imetaja- ja linnuliike. Nt mammutid, ninasarvikud, moad. Mitmete loomade välja suremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Maa tänapäeval

    Maa tänapäeval
    Siiani liiguvad mandrid omasuundades, näiteks Austraalia liigub põhjasuunas 7cm iga aasta. Saab vaid järeldada, milline näeb planeet Maa välja tulevikus.