Geokronoloogiline skaala Martha-Liset EV

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku umbes Marsi-suuruse taevakehaga ja selle tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkis arvatavasti 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stormatoliitide ehk bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemine

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Esimesed mitmerakulised arenesid teadaolevalt vees

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ning limused. Paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes. Välisskelett kujunes kaitseks röövloomade eest.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kambrium

Period: 542 BCE to 485 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli üldiselt soe, kuid selle lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis mitmed madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi endaga kaasa massilise väljasuremise.

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varasemad maismaataimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketele, sageli üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Silur

Period: 443 BCE to 419 BCE

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ning lubjavetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad (näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ning olid sellel ajal tippkiskjad. Ka maismaal toimusid suured muutused. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.

Devon

Period: 419 BCE to 359 BCE

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Esimesed kahepaiksed olid selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ning sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Karbon

Period: 359 BCE to 299 BCE

Arthropleura

325 BCE

Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid nendes tingimustes elada. Suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest

Perm

Period: 299 BCE to 252 BCE

Edaphosaurus

298 BCE

Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid

Triias

252 BCE

Algul üsna liigivaene elustik, sest eelmise ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordse väljasuremise tagajärjel muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal.Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

Period: 252 BCE to 201 BCE

Dinosauruste ilmumine

230 BCE

Dinosaurused arenesid teistest roomajadest. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, umbes 3-4,5 meetrit pikad, Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna-Aafrika rannikult.

Morganucodon

203 BCE

Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi

Juura

201 BCE

Tekkis rohkesti imetajaid, kahepaikseid ja roomajaid. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Okeaanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad ning suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Juura

Period: 201 BCE to 145 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, aga arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus surid välja dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremis põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust

Kriit

Period: 145 BCE to 66 BCE

Esimesed roomajad

135 BCE

Archefructus

124 BCE

Üks esimesi teadaolevaid õistaimi.

Paleogeen

66 BCE

Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon, nad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kuid seejärel hakkas kliima järjest jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Paleogeen

Period: 66 BCE to 23 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ning linnud. Aafrikas ilmusid ka varased hominiidid ehk inimese eellased. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Neogeen

Period: 23 BCE to 2 BCE

Inimahvide teke

3 BCE

Tekkisid esimesed inimeste eellased.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo Sapiens´i tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetajaid (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo,moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Kvaternaar

Period: 2 BCE to 1 BCE