Geokronoloogiline skaala Liisa BK

Timeline created by Liisa Leit
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased medioriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast kivimeid on säilinud Kandas, Gröönimaal ja Austraalias.
  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Kuu tekkis varsti pärast Maad ja selle põhjuseks oli Maa kokkupõrge Marsi-suuruse taevakehaga. Selle teooria järgi on Kuu olnud kunagi tükike Maast. Kuu teke ümber on ka aga teisi teooriaid.
    https://www.youtube.com/watch?v=6AviDjR9mmo
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Arhaikum ehk Ürgeoon on üks geokronoloogilise skaala vanimaid eoone. Selle aja atmosfäär erines paljuga praegusest ja sellest puudus hapnik, see tõttu puudus ka osoonikiht. Maa oli kaetud tugeva maakoorega, mida kattis vesi. Vees hakkasid tekkima esimesed elutunnused nagu bakterid.
  • 3,800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Pole kindel kas elu Maale jõudis kosmosest või tekkis see siin ise. Elu tekkis veekeskonnas bakterite ja muude sarnaste organismide kujul.
  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Tekkisid esimesed mitmerakulised organismid ja toimus eukarüootide ehk taimede edasi areng. Lisaks rikastus biosfäär hapnikuga ja tekkis osoonikiht, mis tähendas organismide võimalikku elu ka veest väljaspool, kuid see ei juhtunud enne järgmist eooni.
  • 2,100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
    Üksikud rakud hakkasid moodustama kolooniaid kuni oli igal rakul või rakukoloonial omad ülesanded, moodustades mitmerakulisi organisme.See nähtus oli evolutsioonis otsustava tähtsusega, võimaldades keeruliste olendite olemasolu, suurendades nende suurust ja lubades erinevaid elundisüsteeme.
  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Enamik Maast oli endiselt kaetud veega, kui hakkasid tekkima ka esimesed mandrid. Ilmusid esimesed skelettidega loomorgansimid nagu kalad. Lisaks oli palju muid molluskeid, käsne ja taimi.
    https://www.youtube.com/watch?v=ice47loNmsc
  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Toimus mere taganemine ja mandrite teke. Kliima oli praegusest tunduvalt soojem ja sellepärast nimetetakse seda aega ka kasvuhooneperioodiks. Soojuse ja veest kõrgema pinna tekke tõttu asusid veest välja elama ka esimesed maismaataimed.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Siluri alguseks peetakse suurt Ordoviitsiumi-Siluri väljasuremist, mille käigus kadus merest 60% liikidest. Temperatuur oli kõrge, kuid stabiilne. Edasi arenesid maismaataimed ja paljud kalad.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Tekkisid esimese metsad, mis rikastasid õhku hapnikuga. Kliima kõikus perioodi vältel, kuid oli enamasi ikkagi kõrge. Veest tulid maale esimesed kahepaiksed.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Karboni ajastu keskmine kliima sarnanes praegusega. Oli rohkelt kahepaikseid ja tekkisid esimesed putukad, kes viljakate metsade ja kõrge temperatuuriga kasvasid praegustest putukatest kordades suuremaks.
    https://www.youtube.com/watch?v=9kzorrSbaUA
  • -300 BCE

    Perm

    Perm
    Maismaa liigid arenesid edasi aina suuremateks ja keerukamateks organismideks. Suurem osa maal elavatest loomadest olid synapsid, kes ei olnud veel päris dinosaurused, kuid areneseid nendeks hiljem. Ajastu lõpus toimus suur väljasuremine, mis pühkis maalt 95% mere liikidest ja suurem osa maismaaliikidest.
    https://www.youtube.com/watch?v=KCNDBChwxsE
  • -250 BCE

    Triias

    Triias
    Kliima oli kuiv ja kuum, eriti ajastu esimesel poolel. Hiidkontinent Pangea oli saavutanud enda lõpliku vormi. Ilmusid esimesed dinosaurused ja perioodi lõpus ka esimesed imetajad.
    https://www.youtube.com/watch?v=2jWcjVEWYMY
  • -225 BCE

    Esimesed dinosaurused

    Esimesed dinosaurused
    Esimesed dinosaurused meenutasid välimuse poolest roomajaid, kuid hiljem pigem linde ja paljude dinosauruste kehasid katsid suled või karvad.
  • -208 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad
    Imetajad arenesid välja synapsidest (ei leidnud eesti keelset tõlget), kes olid roomajaid meenutavad loomad, kuid mitte dinosaurused. Paljud neist aga sarnanesid imetajatele ja arenesid hiljem nendeks välja. Esimesed imetajad oli väiksed ja ökosüsteemis domineeritud dinosauruste poolt.
  • -200 BCE

    Juura

    Juura
    Maailma valitsesid hiiglaslikud ja mitte nii hiiglaslikud dinosaurused. Nende kõrvalt elasid varjus ka väiksed imetajad. Tekkisid ka lendavad ja veelised roomajad. Ajastu lõpul ilmusid esimesed linnud. Temperatuur oli soe ja stabiilne.
  • -150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
    Esimesed linnud arenesid välja kahel jalal kõndivatest karnivoorsetest dinosaurustes. Nende suled oli suuremad kui teistel dinosaurustel ja asusid ka nende sabadel ja mõnikord ka tagajalgadel. Nende lendamine meenutas pigem läbiõhu liuglemist ja selleks kasutasid nad kõiki oma nelja jäset. Hiljem osutus selline lennuviis ebatõhusaks ja nad hakkasid kasutama ainult esijäsemeid, et lennata kõrgemale ja kaugemale.
    https://www.youtube.com/watch?v=SLjhMtzfNQ8
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kontinendid liikusid lähemale nende praegusele asendile. Ajastu lõpuks olid üksteisest eraldunud kõik lõunapoolkera mandrid. Ilmusid esimesed roomajad ja õistaimed ning nendega koos mesilased. Maad valitsesid endiselt dinosaurused.
  • -100 BCE

    Esimesed mesilased

    Esimesed mesilased
    Koos õistaimede ilmumisega varasel kriidi ajastul, tekkisid ka nende tolmendamiseks esimesed mesilased.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Ajastu algul surid välja dinosaurused, jättes ellu vaid mõned roomajad ning algas siiamaani peidus olnud imetajate kiire areng. Tekkisid tänapäevaste loomaliikide esivanemad. Jätkus hiidmandri Pangea lagunemine, mille käigus ta põrkus kokku Aasiaga. Üksteisest eraldusid Austraalia ja Antarktika.
  • -65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
    Dinosauruste väljasuremine on kõige viimasem massiline väljasuremine Maa ajaloos. Umbes 17% sugukondadest, 50% perekondadest ja 75% liikidest hävis lõplikult. Meredes vähenes liikide populatsioon 33%. Enamik mittelinnulistest dinosaurustest suri välja. Pärast seda domineerisid maismaad imetajad.
  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kliima sarnanes keskmiselt praegusega, kui hakkas külmenema. Selle ajastu loomaliigid hakkasid sarnanema aina rohkem tänapäeva liikidega. Tekkisid esimeste inimlased.
  • -5 BCE

    Esimesed inimlased

    Esimesed inimlased
    Inimese kujunemine sai alguse Ida-Aafrikas, Victoria järve kaldal, kus tekkis ahvinimene. Välimuselt oli ta umbes poolteist meetrit pikk ja sarnanes pigem ahvile, kui inimesele. Ta liikus kohmakalt kahel jalal, vahel oma pikkadele kätele toetades. Ta oli võimeline kasutama tööriistadeks kive. Ta oli tunduvalt nõrgem, kui teised ahvlased ning tema luid on leitud koobastest, kus nad mitte ei elanud, vaid olid pigem ära söödud mõne kiskja poolt.
    https://www.youtube.com/watch?v=HwnB8aCn8yE
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kliima külmenes ja toimusid tsüklilised muutused. Kliimamuutused on põhjustanud taimestiku ja loomastiku ning inimese evolutsiooni kiirenemist. Paljud järgnevad muutused Maal on põhjustatud inimestest.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum

  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum

  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum

  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum