Chaucer

KESKAJA KIRJANDUS

By triin
  • 450

    Tekib Bütsantsi kunst

    Tekib Bütsantsi kunst
    Bütsants sai kreeka kunstitraditsioonide säilitajaks ja edasiarendajaks. Peale selle mõjutasid bütsantsi kunsti toredust armastavad Idamaad. Püüd välise hiilguse poole sai Bütsantsi keisrikojale nii omaseks, et väljendus "bütsantslik toredus" püsib tänini. Bütsants oli ristiusuline maa ning ka ta keerulise kombestikuga nn. kreekakatoliku kirik esitas kunstile omad nõuded.
  • 476

    Troonilt tõugatakse Lääne-Rooma keiser Romulus Augustus

    Flavius Romulus Augustus, enamsti tuntud kui Romulus Augustulus oli viimane Lääne-Rooma keiser. Ta kukutati 476. aastal germaanlase Odoakeri poolt, kes end Itaalia kuningaks kuulutas.
  • Period: 476 to Feb 28, 1000

    Varakeskaeg; ristiusu massiline levik, ladinakeelne kirikukirjandus

    Kirjanduse õpetlik ehk didaktiline iseloom (orienteeritud kõlblusele) --> tekib satiir ehk hukkamõistev naer.
    Mõistukõne ehk allegooria on keskaja inimese tavapärane mõtteviis.
    Kirjaoskajateks olid vaimulikud.
    Loobuti antiikkirjandusest, keskaegne kirjandus phineb rahvaloomingul.
  • Period: Jan 1, 800 to Jan 1, 1050

    Beowulf

    "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust dateerub aastaile 512-520.
  • Period: Feb 28, 1000 to Feb 28, 1300

    Hilisem keskaeg

    Ristisõjad.
    Hakkavad levima rahvuseeposed, mis kajastavad rahva hingelaadi, iseloomu ja püüdlusi.
  • Mar 1, 1000

    Tekib Romaani kunst, mis levib kuni 13. sajandini

    Tekib Romaani kunst, mis levib kuni 13. sajandini
    Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga. Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.
  • Feb 28, 1100

    Tekib rahvakeelne kirjandus; eeposed ja kangelaslaulud

  • Feb 28, 1100

    Aadlitiitel muutub päritavaks --> areneb ühe suletud ühiskonnaklassi kultuur; kunstnikud üksikute valitsejate teenistuses

    Aeneb ühe suletud ühiskonnaklassi kultuur; kunstnikud üksikute valitsejate teenistuses.
  • Feb 28, 1100

    Prantsuse eepos "Rolandi laul"

    Rolandi laul on vanim Prantsuse eepos.
    Rolandi laulu vanim käsikiri (nn Oxfordi käsikiri) pärineb 12. sajandi keskpaigast ning sisaldab 4004 kümnesilbilist värssi, mis liituvad erineva värsiarvuga stroofideks. Eepos võib olla sündinud 10. sajandi lõpul ja saanud lõpliku kuju esimese ristiretke (1096-1099) aegadel. Rolandi laul on ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel.
  • Feb 28, 1100

    Hispaania eepos "Laul minu Cidist"

    Laul minu Cidist pärineb umbes aastast 1140. Eepose autoriks peetakse kaht arvatavasti Kastiilia ja Zaragoza piirialalt pärinevat huglaari ehk rändlaulikut. Ainus säilinud käsikiri pärineb aastast 1207. Eepos on kirjutatud ebakorrapärases, enamasti küll 14-silbilistes assoneeruvais ja tsesuuriga 6., 7. ja 8. silbi järel poolduvais värssides.
  • Feb 28, 1100

    Vene eepos "Lugu Igori sõjaretkest"

    "Lugu Igori sõjaretkest" on anonüümne eepiline lugulaul, mis on kirjutatud vanas idaslaavi keeles 12. sajandi lõpul.
  • Mar 1, 1137

    Prantsusmaal tekib Gooti kunst

    Prantsusmaal tekib Gooti kunst
    Gooti kunsti nimetatakse linnade kunstiks. Gootika tekkimise ajaks, 12. sajandiks, oli tekkinud uus, käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Linnade ehitamine ja kaubandus elavnesid eriti ristisõdade ajal. Gooti kunst tekkis ja saavitas täiuslikkuse Prantsusmaal ja levis sealt Inglismaale, Saksamaale, Skandinaaviasse. Itaalias, kus oli tugev antiikkunsti mõju, ei juurdunud gootika kunagi kuigi põhjalikult.
  • Feb 28, 1150

    Sünnib fabioo ja ROMAAN

    Romaan koosnes lustakatest episoodidest, mis meenutasid loomavalme (vt "Rebaseromaan"). Romaan on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süžeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Esimesed romaanid kirjutati hilisantiikajal. Mõiste "romaan" võeti kasutusele keskajal. Valitsevaks žanriks kujunes see 19.–20. sajandil.Fablioo on värsivormis riivatu ja jämedakoomiline rahvanaljand prantsuse linnakirjanduses 12.-15.s
  • Feb 28, 1200

    Tekib õukondlik rüütlikultuur ja rüütlikirjandus

    Kurtuaasus ei tähendanud uue kultuuri asendamist, pigem kokkuvõtet uuest kultuurist mis avaldus amuu viljelenud luules. Armastuse objekt, jumal, vahetati naise vastu.nüüd oli vaja üle saada suhtumisest justkui naine oleks patuallikas. Kurtuaasne kirjandus hakkas ülistama armastuse läbi maist elu. Kujutati peent armastust ( fin amor). Suhtumine naisesse oli ühiskonna arengutaseme oluline näitaja.
    Tegevukohaks kindlus, loss.
  • Feb 28, 1200

    Areneb linlik kultuur ja linnakirjandus

    Areneb linlik kultuur ja linnakirjandus. 13. sajandil hakkas jõudsamini arenema ka linlik kultuur ja linnakirjandus. Mida aeg edasi, seda rohkem muutusid linnad kapitalismi toetajateks, maal valitsesid feodaalsuhted. Hilise rüütlikirjandusega samaaegselt hakkas linnades kujunema oma väljenduses lihtsam ja rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas järjest tugevneva ”kolmanda seisuse”, s.o. keskklassi (kaupmeeskonna, käsitööliste) maailmavaadet.
  • Feb 28, 1200

    Linnakirjandus

    Kirjandus laskus rüütlikultuuri kôrgustest ”maa peale”. Tärkas protest seisusliku ebavôrdsuse vastu. Nördimust tekitas aadlike ja vaimulike jôudeelu. Linnakirjanduses saigi valitsevaks satiirilis-didaktiline vaim. See tähendab, et pilgati munkade ja kirikumeeste patte, kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust, muid ajastu pahesid. Samal ajal aga ka moraliseeriti, püüti lugejaid juhtida ôigele teele, jagada ôpetusivasid ja levitada elutarkusi. Selleks pöörduti tihti allegoorilise väljenduse poole.
  • Feb 28, 1200

    Saksa eepos "Nibelungide laul"

    "Nibelungide laul" on keskülemsaksakeelne kangelaseepos, mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks. Arvatavasti kirjutatud umbkaudu ajavahemikus 1198-1204. Autor on teadmata. "Nibelungide laul" koosneb 39 laulust ja 2379 stroofist. Kasutatud on korrastatud paarisriime, mis on korrastatud nelikvärssideks nn nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikus ja vasallitruudus.
  • Mar 2, 1200

    Kurtuaasne kirjandus

    Legendid kuningas Arturist.
    Rüütliromaanide sangar armastas sageli juba abielus (ka kuningaga) olevat naist.
    Esindatud on Püha Graal, mis algselt võis tähendada talismani või püha nõud, millesse oli kogutud Jeesuse veri. Hijem hakkas Graal sümoliseerima täiuslikkust, küllust ja õnnelikkust.
  • Feb 28, 1230

    Guillaume de Lorris "Roosiromaan"

    Proosasse ilmusid tegelased nagu Mõistus ja Armastus
  • Feb 28, 1250

    Näitekunstis kristlikud piibliainelised näidendid

    Lavale tulevad Kättemaks, Vihavaen, Patt või Seitse Surmapattu
  • Period: Feb 28, 1250 to Feb 28, 1305

    Jean de Meung; jätkas Guillaume de Lorris'e "Roosiromaani" kirjutamist

    „Roosiromaan“ (Le Roman de la Rose) on allegooriline prantsuse poeem. Teos on kirjutatud kahes osas. Esimese osa kirjutas 1230. aasta paiku Guillaume de Lorris, teise osa lisas 1279. aastal Jean de Meung. Autorid ründavad usupimedust ja rumalust.
  • Period: Feb 28, 1265 to Feb 28, 1321

    Dante Alighieri

    Dante seisis ühe jalaga keskajas ja teisega renessanssis. Teda võrreldakse gooti kirikutega. Dante isa oli aadlisoost ning Dante ise sekkus aktiivselt poliitikasse. Dante elas põneval ajal: oli palju pingeid keisrite ja paavstide vahel. Paavstipooldajad olid lõhenenud valgeteks ja mustadeks gvelfideks(Dante kuulus valgete hulka).
    Dante oli 1. sotsiaalselt teadlik kirjanuk.
  • Feb 28, 1300

    Näitekunstis ilmalikud koomilised näidendid

  • Period: Feb 28, 1300 to Feb 28, 1500

    Keskaja lõpp; levib narrikirjandus, milles naerdakse mineviku rumaluse üle

  • Feb 28, 1302

    Dante asub kirjutama "Jumalikku komöödiat"

    Allegooriline poeem.
    Sümboolika: Arvud, värvid.
  • Jan 1, 1351

    Dekameroon

    Kirjutatud Giovanni Boccaccio poolt.
  • Jan 1, 1385

    Sir Gawain ja roheline rüütel

    Sir Gawain ja roheline rüütel on hilis 14. Saj. inglise romaan Kuningas Arthuri ümarlaua rüütlist.
  • Jan 1, 1390

    Cantebury Tales

    Geoffrey Chaucer finished it. Mõjutatud Dekamerooni poolt.
  • Period: Feb 28, 1431 to Feb 28, 1465

    Francois Villon

    François Villon (sündis umbes 1431, suri peale 5. jaanuarit 1463) oli prantsuse luuletaja, varas ja hulgus.
    Tema sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks.
    François Villon sündis Pariisis ja õppis Pariisi ülikoolis. Alates aastast 1463 pole tema kohta teateid, kuna pagendati Pariisist 10 aastaks.
    Tema tuntuimad teosed on "Väike Testament" ja "Suur Testament".
  • Jan 1, 1470

    Morte d'Arthur

    Eepiline teos kuningas Arturist ja rüütlites ümarlaua ääres.