10 interesting facts about the geological time scale

Geokronoloogiline skaala Lissandra E

By Lissandra.Talumaa
  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld. Kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Moodustusid maakoor, atmosfäär ja ookean.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Umbes 100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkiski Kuu. Kuu kokkupõrge Maaga mõjutas oluliselt kliimat, ookeane ja elu Maal. Kuna Kuu orbiit tõmbab Maad kaasa, aeglustas see Maa pöörlemist oluliselt 6 - tunniselt ööpäevalt 24 tunnini.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon.

    Arhaikum ehk ürgeoon.
    Arhaikumi meredes arenesid eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid. Säilinud on ka bakterifossiile.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlust tekitav pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võib kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Sellist saak- ja röövloomade evolutsiooni nim võidurelvastumiseks.
  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 485 BCE

    Kambrium

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustiku massiline väljasuremine.
  • Period: 485 BCE to 443 BCE

    Ordoviitsium

  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • Period: 443 BCE to 419 BCE

    Silur

  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubjavetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
  • Period: 419 BCE to 359 BCE

    Devon

  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • Period: 359 BCE to 299 BCE

    Karbon

  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • Period: 299 BCE to 252 BCE

    Perm

  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Period: 252 BCE to 201 BCE

    Triias

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosau - rusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • Period: 201 BCE to 145 BCE

    Juura

  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja - ja linnuriigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • Period: 145 BCE to 66 BCE

    Kriit

  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • Period: 66 BCE to 23 BCE

    Paleogeen

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • Period: 23 BCE to 3 BCE

    Neogeen

  • 3 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja - (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
  • Period: 3 BCE to 1 BCE

    Kvaternaar