Geokronoloogiline skaala Riin BK

Timeline created by riinpadul
  • 4,600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kivimeid tollest perioodist on säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. perioodi lõpul kujunesid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.
  • Period:
    4,600 BCE
    to
    4,000 BCE

    Hadaikum

  • 4,500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maaga põrkus suur taevakeha, mille tagajärjel tekkis Kuu.
    https://www.youtube.com/watch?v=dPJG5oVjvME
  • 4,000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Atmosfäär koosnes peamiselt metaanist, amoniaagist, lämmastikust ja süsihappegaasist. Puudusid vaba hapnik ja osoonikiht. Tekkisid mered. Meredes arenesid algelised eluvormid. Tollest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliidid (mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised), milles on säilinud ka bakterfossiilid.
  • Period:
    4,000 BCE
    to
    2,500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2,500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Fotosünteesitavate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanite pinnakihis hapnikusisaldus. Selles perioodis toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jää all. Selle lõpus ilmus pehmekehaline Edicara elustik.
  • Period:
    2,500 BCE
    to
    -542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2,100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
    Esimesed tõendid paljurakulisuse kohta pärinevad umbes 2,1 miljardit aastat tagasi elanud tsüanobakteritele sarnastest organismidest. Proterosoikumi lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.
  • -542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kestvus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Toimus kabriumi plahvatus ehk väga kiire evolutsioon. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks loomastikule. Ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Loomadel kujunes mineraalne toes (koda tigudel ja välisskelett trilobiitidel). Võidurelvastumine- saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon.
  • Period:
    -542 BCE
    to
    -1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period:
    -542 BCE
    to
    -252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • -530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
    Kalade areng algas umbes 530 miljonit aastat tagasi Kambriumi plahvatuse ajal. Sel ajal tekkisid kalade eellastel kolju ja selgroolülid- tekkisid esimesed selgroogsed. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõualuudeta kalade rühma.
  • -485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Kestvus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Ordoviitsiumi troopikameredes elas rikkalik elustik. Seal elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid ja teised. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ordoviitsiumi ajastu lõppes jääajaga (Sahara jäätumine), mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See põhjustas ka massilise mereelustiku väljasuremise. Aktiivne vulkaaniline tegevus oli Kasahstanis ja Uuralites.
  • -480 BCE

    Esimesed maismaataimed

    Esimesed maismaataimed
    Tõendeid esimestest maismaataimedest on leitud Saudi Araabiast umbes 470- 480 miljoni vanustest kivimitest.
  • -443 BCE

    Silur

    Silur
    Kestvus 443 mln kuni 419 aastat tagasi. Soe kasvuhooneperiood. Liustikud taganesid poolustele. Meredes kujunesid käsnade ja korallide rifid. Meredes ujusid primiitvsed kalad (luukalad- akantoodid) ja maismaal olid väiksed ja lihtsa ehitusega taimed, mis kasvasid niisketel üleujutatavatel aladel. Esimesed loomad maismaal olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.
  • -419 BCE

    Devon

    Devon
    Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopilistes meredes oli rikkalik elustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid ja korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate rifid. Tippkiskjateks olid rüükalad ja vihtuimsed. Kliima jahenes. Maismaataimestik arenes, tekkisid esimesed metsad, mille tõttu tõusis ka hapnikutase ja vähenes CO2 tase. Ilmusid esimesed selgroogsed, kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal elama.
  • -385 BCE

    Esimesed metsad

    Esimesed metsad
    Esimesed metsad tekkisid hilisdevonis umbes 380 miljonit aastat tagasi. Peamised taimed, mis neis metsades kasvasid olid nimega Archaeopteris. Need olid puu ja sõnajala vahepealsed taimed, mis kasvasid umbes 10m kõrguseks.
  • -359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Kestvus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Karboni kliima oli algul soe, kuid hiljem see jahenes. Keskmine temperatuur oli peaaegu sama, mis on tänapäeval. Maismaal olid suured metsad, kus kasvasid koldade, osjade ja sõnajalgtaimede hiiglaslikud eellased. Metsade surnud puidust tekkisid kivisöelademed. Maal elasid paljud lülijalgsed (suurim maismaalülijalgne, arthropleura oli kuni 2,6m pikk), osad putukad omandasid lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.
  • -299 BCE

    Perm

    Perm
    kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Sel ajastul tekkis ekvaatori ümbruses hiidmanner Pangaea, mille siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm kliima. Seal elasid peamiselt roomajad, kes suutsid neis tingimustes elada. Kadusid sõnajalgade metsad. Kasvas paljasseemnetaimede ja luukalade osatähtsus. Kahepaiksetest arenesid roomajad ja imetajate taolised loomad. Permi ajastu lõpul suri välja kuni 95% kõigist liikidest.
  • -252 BCE

    Triias

    Triias
    Kestvus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. See on esimene mesosoikumi aegkonna ajastu. Kliima oli kuiv ja kuum. Triiase ajastu algul oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, lendavad selgroogsed loomad (pterosaurused), ürgkilpkonnad, krokodillilaadsed ja ajastu lõpupoole tekkisid ka imetajad. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide osakaal. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine. Selle põhjuseks peetakse Pangaea mandri lahknemist. Dinosaurused jäid domineerivaks.
  • Period:
    -252 BCE
    to
    -66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • -225 BCE

    Esimesed dinosaurused

    Esimesed dinosaurused
    Kõige suuremad Maal elanud loomad. Suur osa neist olid taimtoidulised, kuid leidus ka loomtoidulisi.
  • -205 BCE

    Esimesed imetajad

    Esimesed imetajad
    Esimesed imetajad ilmusid hilistriiase ajastul. Enamus neist olid öise eluviisiga. Kõik sel ajastul elanud liigid on väljasurnud, kõik tänapäevased liigid on neist välja arenenud.
  • -201 BCE

    Juura

    Juura
    Kestvus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Juura ajastu maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimede metsaga. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Ilmusid kilpkonnad, korokodillid ja ka esimesed linnud. Sellele ajastule ka iseloomulikud hiidroomajad (saurused).
  • -150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
    Esimesed linnud olid tuvist suuremad, halva lennuvõimega ja sulgedega. Neil oli pikk saba. Nokk puudus.
  • -145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Kestvus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Kriidi ajastul tekkisid esimesed õistaimed, kes hakaksid domineerima kogu maismaataimestikus. Valitsesid endiselt dinosaurused, kuid arenesid ka uued imetaja- ja linnuliigid. Tekkisid esimesed tänapäevased roomajad ja ka mesilased. Selle ajastu lõpul surid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad ja muud liigid välja. Väljasuremise üheks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust ja teiseks kliimast tingitud olelusvõitlust imetajatega.
  • -66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Uusaegkonna ehk kainosoikumi esimene periood. Selle ajastu kliima oli algul soe ja niiske, kuid hiljem hakkas see jahenema. Pärast dinosauruste väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Nad kujunesid suurteks ja liigirikasteks rühmadeks. Vaalade eellased asusid elama tagasi meredesse. Arenesid esimesed primaadid. Kujunesid preeriad ja savannid.
  • Period:
    -66 BCE
    to
    -1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • -65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
  • -23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aasta tagasi. Neogeenis omandasid mandrid ja loomastik ning taimestik tänapäevase ilme. Kliima jahenes, esines mitmeid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. Levisid maod, konnad, rotid, hiired ja laululinnud. Aafrika mandril arenesid inimeste eellased.
  • -2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Kestvus 2,5 mln kuni 0 mln aastat tagasi. Kvaternaari ajastul katsid Maad mitmel korral kilomeetrite paksused jäämassid. Kujunes tänapäevane elustik. Ajastu alguses ilmusid inimeste ellased (perekond Homo). Sel perioodil surid välja mitmed imetajad, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Väljasuremisi seostatakse inimese pha kasvava mõjuga planeedi elustikule.