-
Kestus 4,6 kuni 4 miljardit aastat. Kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt aktiivne periood, meteoriidi sajud. Kujunesid lito-, atmo-, ja hüdrosfäär. -
-
Maa põrkas kokku taevakehaga Theia ning selle sündmuse tagajärjel lendasid kosmosesse maakoore aurustunud tükid. Gravitatsioon sidus väljutatud osakesed omavahel, moodustades Kuu. -
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. On leitud ladestutest mikroorganisme (tsüano- ja purpurbaktereid) ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilisi moodustisi.
-
-
Elu arvatakse olevat tekkinud 3,8-3,5 miljardit aastat tagasi. Sellele viitab stromatoliitide (bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite) esinemine kivimites -
Arvatavasti umbes 3 miljardi aasta eest toimus kolme suure organismirühma - bakterite, arhede ja eukarüootide lahknemine -
Suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele atmosfääris. Toimusid Maa ulatuslikud jäätumised. Aegkonna lõpus pehmekehaline (s.t ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi. -
-
Mitmerakulised organismid tekivad mitmel viisil, näiteks rakkude jagunemise või paljude üksikute rakkude liitmise teel. -
Eukarüootide seas evolutsioneerusid nii taimed, seened kui ka hulkraksed organismid 700-1200 miljonit aastat tagasi ( teadmine põhineb kivististel). -
570 miljonit aastat tagasi arenesid esimesed selgrootud organismid meres. 560 miljoni aasta paiku on leitud Ediacara elustiku. -
Kambriumi perioodis tekkisid peamised organismide ehitustüübid, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, nt. koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. -
-
-
-
Kalade evolutsioon algas umbes 530 miljonit aastat tagasi. Esimesed kalaliigid kuuluvad Agnatha ehk lõuataluuta kalade hulka. Enamik lõualuuta kalu on nüüdseks väljasurnud, kuid säilinud silmulised võivad pärineda muistsetest lõualuuta kaladest. -
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
-
Esimesed maismaataimed ilmusid umbes 475 miljonit aastat tagasi, Ordoviitsiumi perioodil, kui elu mitmekesines kiiresti. Need olid mittevaskulaarsed taimed, nagu samblad ja maksavõsud, millel polnud sügavaid juuri. -
Tänapäevalgi elavate odasabade varaseimad fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest. -
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
-
Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimeste maismaaloomade hulgas olid skorpionid, tuhatjalgsed ja meriskorpionid. -
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt. mitmed rüükalad ja vihtuimased, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
-
Kui devoni algul oli maismaataimestik veel hõre ja madal, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. -
Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Ühelgi teisel ajastul ei ole tekkinud Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
-
Karboni ajastul elanud Arthropleura oli suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m -
Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. -
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. -
-
Permi ajastul elanud kuni 4 m pikkune Edaphosaurus
oli üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid. -
Taastumine permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest kulus 10 miljonit aastat, seega triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
-
-
Ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine võimaldas muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. -
Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul. -
Kõik imetajad on suguluses. Esimesed imetajad olid väikesed, peamiselt putukatest toituvad loomad. Kõik tänapäeval elavad imetajad, sealhulgas ka meie, põlvnevad ühest sugupuu harust, mis ellu jäi. -
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid ja meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
-
Ammoniidide ehk meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsete limuste õitseaeg. -
Lindude eellased eraldusid keskaegkonna esimesel poolel diapsiidide hulka kuulunud roomajatest.
-
Esimesed õistaimed vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimud massiline väljasuremine: hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad (peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust). -
-
Kõigepealt kujunesid õitega puud ja hiljem ka rohttaimed. Tänapäeval on õistaimi taimede hulgas kõige rohkem. Õied ja nendest arenevad viljad aitavad taimedel paremini paljuneda ja levida. -
Üks esimesi teadaolevaid õistaimi. -
Mesilased on kõige olulisemad õistaimede tolmeldajad. -
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel kliima järk-järgult jahenemine ja heitleheliste taimede valdavaks muutumine. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid (asendasid seniseid metsi). -
-
-
Dinosauruste väljasuremiseni viisid kannatused vulkaanipursete põhjustatud keerulises kliimas ning lisategurina pani punkti nende väljasuremisele Maale paiskunud asteroid. -
Esimesed jänesed tekkisid paleogeeni ajastul. -
Jätkus paleogeeni ajastul alguse saanud "imetajate aeg". Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Tänapäevase ilme omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased inimese eellased - hominiidid. Ajastu kestel Maa kliima jahenes põhjustades korduvaid jäätumisi ning poolustel kujunes jääkate. -
-
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Suri välja palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule. -
