Geo

Geokronoloogiline skaala Kätriin EV

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
    Kivimeid leitud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
  • 4600 BCE

    Maa teke

    Maa teke
    Külgetõmbejõu tõttu hakkasid planeedialged üksteisega kokku põrkama ja üksteise külge jääma. Aegade jooksul said nendest planeedid ning nendest, millest planeete ei moodustunud, said asteroidid ja komeedid. Maa oli hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Kuu.
  • 4000 BCE

    Arhaikum

    Arhaikum
    Arhaikum ehk ürgeoon. Meredes arenesid esimesed algelised eluvormid. Arhaikumi lastustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid– mikroorganismide, sh tsüano–ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arahaikum ehk ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Elu tekkis arvatavasti umbes 3,8–3,5 miljardit aastat tagasi. Seda saab järeldada stromatoliitide ehk bakterite ja teiste mikroorganismide toimel moodustunud kivimite esinemisest.
  • 2500 BCE

    Proterosoikum

    Proterosoikum
    Proterosoikum ehk agueoon. Suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnaskihis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Toimus suurt jäätumist, kus Maa kattus üleni jääga. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille rühma kuulusid nii tänapäevani esinevad rühmade esindajad, kui ka välja surnud organirühmi.
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
    Esimesed mitmerakulised arenesid teadaolevalt pärast suurt jääaega ehk arvatakse, et esimesed mitmerakulised arenesid vees.
  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, nt suurimad loomahõimkonnad– seda sündmust kutsutakse Kambriumi plahvatuseks. Kasvas vetikate hulk, millest toitusid loomad, seejärel ilmus palju selgrootuid rühmasid nt ainuõõnsed, käsnad jms... Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, tigudel koda– arvatakse, et välisskelett tekkis kaitseks röövloomade eest.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum ehk vanaaegkond

  • 530 BCE

    Esimesed kalad

    Esimesed kalad
    Kalad olid ühed esimesed selgroogsed Maal.
  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik nt käsijalgsed, korallid, trilobiidid jms... Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis tõi endaga kaasa jääaja. Jääaeg omakorda tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. See omakorda tõi kaasa elualade vähenemise ja seetõttu suri massiliselt mereelustikku.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist– taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatud aladel. Maismaal hakkasid ka liikuma loomad nt tuhatjalgsed, skorpionid jms...
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik nt käsijalgsed, okasnahksed jms... Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad riffe. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleaegsed tippkiskjad nt rüükalad. Maismaal tekkisid ajastu lõpuks esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed–selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saamisega.
  • 370 BCE

    Esimesed kahepaiksed

    Esimesed kahepaiksed
    Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes olid suutelised lühikest aega maismaal hakkama saamisega.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Maismaad katsid juba võimsamad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel–mererannikute ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii suurel hulgal kivisütt pole ühelgi teisel ajastul tekkinud. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukate tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiigel Panthalassa ookean. Hiidmandri sisemaa oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistel tingimustel elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.
  • 298 BCE

    Edaphosaurus

    Edaphosaurus
    Permi ajastul elanud kuni 4m pikkune suur taimetoiduline roomaja.
  • 252 BCE

    Triias

    Triias
    Algul oli elustik üsna kesine ja liigivaene, kuna peale suurt väljasuremist kulus taastumiseks ligi 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes ajastu lõpul peale järjekordset väljasuremist muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide oskaal
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 230 BCE

    Esimesed dinosaurused

    Esimesed dinosaurused
    Triiase ajastul tekkisid esimesed dinosaurused, nad arenesid välja teistest roomajatest. Harilikult olid nad 3–4,5 m pikkused ja üsna lihtsa ehitusega. Fossiile on leitud Madagaskarilt ja Lõuna–Aafrika rannikult.
  • 203 BCE

    Imetajate teke

    Imetajate teke
    Imetajad hakkasid tekkima Triiase ajastu lõpuperioodil. Esimeseks imetajaks peetakse olevat Morganucodonit.
  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Tekkis rohkesti imetajaid, dinosauruseid, kahepaikseid ja roomajaid. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid nt lihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 150 BCE

    Esimesed linnud

    Esimesed linnud
    Juura ajastu lõpupoole tekkisid esimesed linnud.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenes uusi imetajaid ja linnuliike. Ajastu lõpul toimus suur väljasurmine– hävisid dinosaurused, mereroomajad jt... Peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.
  • 135 BCE

    Esimesed roomajad

    Esimesed roomajad
  • 124 BCE

    Esimesed õistaimed

    Esimesed õistaimed
    Archefructus oli teadaolevalt üks esimesi õistaimi Maal.
  • 100 BCE

    Esimesed mesilased

    Esimesed mesilased
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon, nad kujunesid suurteks ja liigirikkateks rühmadeks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredess. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk–järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad–preeriad ja savannid.
  • Period: 66 BCE to 1 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 65 BCE

    Dinosauruste väljasuremine

    Dinosauruste väljasuremine
    Dinosauruste väljasuremisel on mitmeid põhjuseid alates vulkaanipursetest, keerulisest kliimast lõpetades Maad tabanud asteroidiga.
  • 50 BCE

    Esimesed jänesed

    Esimesed jänesed
  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik hakkasid muutuma tänapäevasemaks. Hakkasid levima maod, konnad, rotid, hiired, laululinnud jt...Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid–inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.
  • 3 BCE

    Inimahvide teke

    Inimahvide teke
    Inimahvide ehk hominiidide teke. Tekkisid esimesed inimeste eellased.
  • 2 BCE

    Kvaternaar

    Kvaternaar
    Ajastu algul ilmusid inimeste vahetud eellased–perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevasesse inimese Homo sapiensi tekkeni. Välja suri palju imetajaid nt mammutid ja ka linnuliike nt dodod. Liikide väljasuremiseks arvatakse olevat inimeste üha kasvava mõjuga planeedi elustikus.