I Maailmasõja algus kuni Vabadussõja lõpp

By sophieisabellarooba

  • I Maailmasõja algus

    Venemaa kuulutab Saksamaale sõja
  • Period: to

    Maapäev

    Kòrgeim rahvaesindus Eestis

  • Ülelinnaline streik Tallinnas

    Suur mäss Tallinnas, kui vanglad rüüstati ning sealolevad vangid vabastati. Mässu tingis Venemaal olevad rahulolematused, millest uudised jõudsid ka lõpuks Tallinnasse.

  • Suur meeleavaldus Petrogradis

    Petrogradis elavad eestlased korraldasid meeleavalduse, mille eesmärgiks oli saavutada Eestile autonoomia.

  • Veebruarirevolutsioon

    Rahva rahulolematus ja sõjatüdimus viisid suure mässuni. Revolutsiooni tagajärjel keiser loobus troonist ning Venemaast sai vabariik.

  • Autonoomia Eestile

    Esimest korda ühendatakse Eesti alad tervikuks ehk Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa. Haldusüksuse eesotsa määrati juhiks ehk kubermangukomissaariks Jaan Poska. Eesti sai moodustada demokraatlike üldvalimiste kaudu Ajutise Maanõukogu ning täidesaatvaks organiks sai Maavalitsus. Maanõukogus vastuvõetud seadused olid kõige suurema tähtsusega. Eestlaste kätte koondus esmakordselt suurim sõnaõigus Eesti üle.

  • Oktoobrirevolutsioon

    Bolševikud kukutavad Asutava kogu ning haaravad enda kätte võimu ning kehtestavad sotsialistliku diktatuuri. Luuakse sõja revolutsioonikomitee ehk punakaartlased. Jaan Poskalt võetakse võim ära ning Eestile määratakse kohalikeks juhtideks Viktor Kingissepp ja Jaan Anvelt. Maapäeva ei saadeta laiali.

  • Maapäeva kogunemine

    Maapäev tuleb kokku ja otsustab, et vaid Maapäeva poolt kehtestatud seadused saavad Eestis kehtida ning nende käes on jätkuvalt kõrgeim võim. Eesti tulevase riigivõimu määrab Asutav Kogu.
  • Period: to

    Välisabi saabumine ja eestlaste lootuse kasvamine

    Eestisse saabuvad Soome vabatahtlikud ja Briti laevastikueskaader. Algab ka Rahvaväe juhtimise ümberkorraldamine.

  • Eesti iseseisvusmanifesti loomine

  • Eesti iseseisvuse välja kuulutamine

    Hugo Kuusner kannab ette iseseisvusmanifesti Pärnus, Endla teatri rõdult.

  • Eesti iseseisvuse välja kuulutamine Tallinnas

    Manifesti jagati laiali kuulutustega, avalikult seda ette lugeda ei jõutud.
  • Period: to

    Saksa okupatsioon

    Sakslaste pealetung ja Eesti okupeerimine.

  • Brest’i rahu

    Saksa Keisririigi ja Venemaa vahelised rahuläbirääkimised, mille tagajärjel Saksa pealetung lõpeb.

  • Copiens’i vaherahu

    Saksamaa kaotab esimese maailmasõja ning lahkuvad Eestist ja muudest okupeeritud piirkondadest.

  • I Maailmasõja lõpp

  • Ajutise Valitsuse esimene legaalne koosolek

    Esimene legaalne koosolek nning Eesti Vabariigi esimene relvastatud kaitsestruktuur ehk Eesti Kaitseliit alustas tegevust Johan Pitka ja kindral Ernst Põdderi juhtimisel.

  • Eesti ajutine valitsus võtab võimu üle

  • Vabadussõja algus

    Venemaa soovis tagasi saada alasid, mis oli läinud Bresti rahu käigus Saksa Keisririigile, mida enam ei eksisteerinud. Seetõttu Venemaa tundis õigust saada tagasi oma maad. Punaarmee rünnak Narvale.

  • Esimene rahuläbirääikimine Eesti-Vene vahel

    lõppes tulemusteta

  • Loodearmee pealetung

    Eestu oli sunnitud osalema Antandi nõudel rünnakus Petrogradi, kuid Punaarmee oli hea vastulöögiga ning eesmärgini ei jõutudki. Eesti jäi ilma liitlasteta üksi Punaarmee vastu.

  • Sõjategevus viiakse Vene ja Läti territooriumile

    Laidoner otsustab viia sõjategevuse Eesti territooriumilt välja, et raskus jääks sealolevate väeosade kanda. Ulatusliku edu saavutas see manööver Venevalgete Põhjakorpus Narva alt.

  • Rahvaväe vastupealetung

    Punaarmee pealetung pandi seisma. Põhijõuks olid soomusrongid.

  • Paju lahingu lõpp

    Hõivati oluline raudteesõlm Valga
  • Period: to

    Landeswehri sõda

    Läti kaitsejõud, mis koosnesid Balti Landeswherist ja Saksa vabatahtlike Rauddiviisist.
  • Period: to

    Võnnu lahing

    Lahing oli Landeswehri sõja osa, mille võitsid eestlased. Sellega sakslased taandusid. Võidukas lõpp tingis ka sõjavaimustuse ning loodeti ka Riia alla minna.

  • Vaherahu Riia vallutamisest

    Antanti esindajad sekkusid Riia vallutamisesse ning osapoolte vahel sõlmiti vaherahu.

  • Tartu rahukonverents ja Vabadussõja lõpp

    Eesti-Vene kohtumine ja Tartu rahu sõlmimine. Läbirääkimiste eesotsas oli Jaan Poska. Rahulepingu sõlmimisega oli lõppenud Vabadussõda ja Eesti oli kindlustanud iseseisvuse. (Rahuläbirääkimised olid tegelikult juba alanud 1919. aasta detsembris ning see hakkas kehtima 3. jaanuarist 1920.)